Hervorgehoben

Welkemen bi „Fuar Söl’ring Lir 2.0“

Desjirem Blog skel en Stair bluat fuar üüs Söl’ring Spraak en Aart wiis. Hur wü üp Söl’ring (en me Dütsk Aurseeting) Steken, Düntjis, Staatjis, Aurseetings en maning üđer Saaken muar ütiiv wel. Eeđer di Jen fan „Fuar Söl’ring Lir“ haa wü al oltermaning Jaaren üp Söl‘ en Lerighair, diar wü nü forsjuk en fel wel! Diarfuar skel wü di digitaal Meedien brük sa gur wü ken, en ön di Tökumst en „Klaar Kiming“ se!

Hur aaft wü jir wat publisiari wel es jit ek klaar, en natüürelk es’t beeter wan sa maningen üs möögelk bi des iipen Projekt help. Jaa, üüs Spraak waar aaft auriiten, man ek förter! Altermaal mut wü di jest Stööp dö, om üüs Spraak tö retin.

Diarom wel wü uk en Dütsk Aurseeting bi ark Stek wat wü skriiv tödö, diarme uk dānen diar di Spraak liir wel des Sir jüst diarfuar brük ken!

Twesken di Jaaren 1926 en 1970 jaav dit jit di ual „Fuar Söl’ring Lir“, en diarme wel wü nü eeđer en lung Istir weđer förtermaaki!

Diarom es üüs Spröök uk dit, wat al Hermann Schmidt jer skreev:

Bihual, wat dü heest,

dü weest ek, wat dü weđerfairst!

Dütsk Aurseeting

„Üüs Faađer üp Nuurđfriisk“ Vaterunser auf Nordfriesisch (alle Mundarten)

Aurseet fan Tanno Hüttenrauch

Inselnordfriesisch/Ailönnuurđfriisk

Üüs Faađer (Söl’ring / Sylterfriesisch)
Üüs Faađer ön Hemel
let helicht uur din Noom
let kum din Rik
let ske din Wel
üs ön Hemel, sa uk üp Öört
üüs daagligs Bruar dö üüs deling
en foriiv üüs üüs Skilj
üs uk wü foriiv, diar üüs skiljig sen
en föör üüs ek iin ön Forsjuk
man forliisi üüs fan dit Ārigs
aur din es dit Rik en di Kraft en di Herelkhair ön Eewighair.

Üsens Aatj (Fering-Öömrang / Föhr-Amrumer Friesisch)
Üsens Aatj uun hemel
leet hiligd wurd dan nööm
leet kem din rik
leet skä dan wal
üüs uun hemel, so uk üüb a eerd
üüs doogelk bruad du üs daaling
an ferjiiw üs üsen skilj
üüs uk wi ferjiiw, diar üs uun skilj san
an feer üs ei iin uun a preew
man liase üs frei faan at iarigs
dan din as at rik an a kreeft an a herelkhaid uun iiwighaid.

Ii Foor (Halunder / Helgoländer Friesisch)
Ii Foor uun de Hemel
lat hailid wür diin Neem
lat keem diin Rik
lat geske diin Wel
as uun de Hemel, soo uk iip de Iir
ii dailk Brooad du is dollung
en ferdjiuw is ii Skül
as wi uk din’n ferdjiuw, wat is skülli sen
en feere is ni iin uun Ferseekung
Oawers moake is frai fan deät Büsterkens
dan diin es deät Rik en de Kraf en de Herlihait uun Eewikait.

Festlandnordfriesisch/Fastlönnuurđfriisk

Üüsen Tääte (Freesk / Wiedingharder Friesisch)
Üüsen tääte oon e hämel
läit hälid worde dän noome
läit käme din rik
läit skäie dän wäle
äs oon e hämel, sü uk ääw e örd
üüs däilik bruuid dau üs dääling
än fergjiuw üs üüs skil
äs wü uk dä fergjiuwe, wat üs sküli sän
än föör üs ai oon ferseeking
oors liis üs fri fuon dat eeri.
dä din äs et rik än e kraft än et härlikhäid oon eewihäid.

Üüsen Taatje (Frasch / Mooringer-Bökingharder Friesisch)
Üüsen Taatje önj e hamel
lätj hilid wårde dan noome
lätj kaame din rik
lätj schiinj dan wale
as önj e hamel, sü uk aw e jard
üüs däilik brüüdj dou üs diling
än ferjew üs üüs schälj
as we uk da ferjeewe, wat üs schäli san
Än fäär üs ai önj fersäking
Ouers liis üs fri foon dåt ärj
Dan din as et rik än e kreeft än e härlikhäid önj eewihäid.

Üüre Tääte (Fräisch / Karrharder Friesisch)
Üüre tääte önj e hämel
läitj hålid warde dan noome
läitj kaame din rik
läitj schee’e dan wale
äs önj e hämel sö ok ååw e iarde
üüs däik brüdj duu üs däling
än ferjeew üs üüs schäil
äs we ok dä ferjeewe, wat üs schäili sän
än fäir üs äi önj fersäiking
oors liir üs fri foon dat äirch
dän din äs et rik än e kraft än e härlihäid önj eewihäid.

Öösen Fooje (Freesch / Nordergoesharder-Holmer Friesisch)
Öösen Fooje oun e hemel
läit hilid waare dan noome
läit kååme din rik
läit schäin dan wale
as oun e hemel, sü uk åw e eerde
öös doik bruud duun öös däling
än ferjeew öös öös schäil
as wi uk dä ferjeewe wat öös schäili sän
Än feer öös äi oun fersäiking
oors liis öös fri foon dat hiin
dän din äs et rik, än e kraft, än e härlikhaid oun eewihaid.

Üüsen Fååje (Fräisch / Nordergoesharder-Horner Friesisch)
Üüsen Fååje oun e hemel
läit hilid waare dan noome
läit kaame din rik
läit schäin dan wale
as oun e hemel, sü uk aw e eerde
üüs daik bruud duun üüs däling
än ferjeew üüs üüs schäil
as wi uk dä ferjeewe, wat üüs schäili sän
än fäär üüs äi oun fersäiking
års liis üüs fri fun dat hiin
dän din äs et rik, än e kraft, än e härlihaid oun eewihaid

Üüsen Ate (Freesch / Mittelgoesharder-Drelsdorfer Friesisch)
Üüsen Ate oon e hemel
leet halid war dan nååme
leet kääm din rik
leet schiin dan wal
as oon e hemel, so uk ä e eerd
üüs daik bruud duun üs däling
än ferjääf üs üüs schül
as wii uk dä ferjääf, wat üs schüli sän
än föör üs ää oon ferseeking
oors liis üs fräi fon dat äärch
dän din is et rik än e mååcht än e härlihäid oon eewihäid.

Üsen Fååðer (Freesch / Südergoesharder Friesisch)
Üsen Fååðer öön di hämel
leet hiligd waare dan noome
leet kame din rik
leet schiin dan wale
as öön di hämel, so ok a dü eerde
üs deeglig bruad düün üs däling
un ferjeew üs üs schül
as wi ok dü ferjeew, wat üs scheeli sän
un feer üs äi öön ferseeking
Ååwer lias üs fräi fon dat eerig
dän din äs dat rik un di macht un dü härlikhaid öön eewighaid.

Usen Baabe (Freesk / Halligfriesisch)
Usen baabe öön di hämel
leet hilid warde daan noome
leet kame din rik
leet skee’e daan wale
us öön di hämel su ok uwe ju iarde
us däächlik bruad düün us däling
än ferjeew us us skul
us wii ok dä ferjeewe, wat us skuli sän
än feer us ee öön ferseeking
man lias us fri foon dat eeri
dän din äs dat rik, än ju kraft, än ju härlikhait öön eewihait.

Historische & Andere Formen / Histoorisk & Üđer Fuaremer

Söl’ring von JP Hansen, poetisch
Üüs Hemels Faađer let
Din Noom bi üüs uur helig
Tö üüs let kum din Rik
Din Wel let üüs dö welig
Skeenk üüs üüs daagligs Bruar
Foriiv üüs al üüs Sen
Ek ön Forsjuk üüs föör
Help tö en seelig Jen

Söl’ring aus Peter Michael Clemens‘ Bibelübersetzung (zuerst Lukas, dann Matthäus):
Üüs Faađer ön Hemel!
Din Noom wiis üüs helig.
Din Rik kum tö üüs.
Din Wel ske üp des Öört, aliküs ön Hemel.
Dö üüs altert üüs daagligs Bruar.
En foriiv üüs üüs Sen.
Aur wü foriiv uk al dānen, diar üüs skiljig sen.
En föör üüs ek ön Forsjuk, Man maaki üüs frii fan al dit Ārigs.

Üüs Faađer ön Hemel!
Din Noom skel üüs helig wiis.
Din Rik kum tö üüs.
Din Wel ske jir üp Wārel, aliküs ön Hemel.
Üüs daagligs Bruar dö üüs deling.
En foriiv üüs üüs Skilj
Aliküs wü töiiv üüs Skiljigers
Lait üüs ek ön Forsjuk,
man forliisi üüs fan dit Ārigs.
Aur dit Rik es din, en di Kraft en di Herelkhair ön Eewighair.


Halligfriesisch (18tes Jahrhundert, Lorenz Lorenzen):
Öhsen Baabe! die Dö beest öhne Hemmel.
Halligt waarde dann Nohme,
Thokamme dinn Kenning-Rick,
Dann Walle schien öfh dä Eerde,
allik ös öhn dä Hemmel,
Dühn ös delling, ös daaglicks Bruud,
en verjeef ös öse Schöll,
allik ös wie verjeefe öse Scheelners,
en feehr ös eech hanninn ön Verseeking,
men help ös vohnt Eävel en Eerg,
dirram datt dat Kenningrick dinn is, en dä Krafft en dä Huchheit ön Iwigheit. Amen.

Strandfriesisch, heute ausgestorben (16tes Jahrhundert):
Üese Väder, dier dü best uhn Hemmel.
Hilligett wurd dan Nöhme.
Dinn Rick kemme.
Dann Walle Scheh üb ärd üeß uhn Hemmel.
Üß dayck bruad jihf üß daeling.
Än Vörjyff üß üeß Schyld
yß wy üeß Schyldnars vörjihv.
Än fähr üß egk uhn Vörschjücking.
Sander Verliase üß Vahnt böß.

Ostfering / Ostföhrer Friesisch (16tes Jahrhundert):
Üesen Vaer, dy dü best önem Hemmel.
Gehalliget ward dan Nahm.
Dinn Rick kamme.
Dan walle geschee
yß öen Hemmel also uck aef ehrden.
Üeß deyck bruad jehf üß delling.
Enn Verjehf üß üeß Schüll,
iß wy verjehve üese Schülleniars.
Enn feer üß ech öen Verseeckunge,
Sünner erliase üß vahnn Ävell.

Di trii Breewer fan di Apostel Johannes üp Söl’ring

Aurseet fan Tanno Hüttenrauch eeđer di „Einheitsübersetzung“
Link tö di Pdf: jir kliki

Diilen fan di Aurseeting (jir kliki om diarhen tö springen)
Di jest Breev fan Johannes 1
Di jest Breev fan Johannes 2
Di jest Breev fan Johannes 3
Di jest Breev fan Johannes 4
Di jest Breev fan Johannes 5
Di taust Breev fan Johannes
Di trēr Breev fan Johannes

Di jest Breev fan Johannes 1

Dit Uurt fan dit Leewent

1 Wat fan Bigen of ön wiar, wat wü jert haa, wat wü me üüs Oogen sen haa, wat wü biluket en wat üüs Hunen önfaatet haa, dit forkinjigi wü: dit Uurt fan dit Leewent.
2 Aur dit Leewent waar iipenbaar; wü haa sen en bitjüü en forkinjigi juu dit eewig Leewent, wat bi di Faađer wiar en üüs iipenbaaret waar.
3 Wat wü sen en jert haa, dit forkinjigi wü uk juu, dat uk i Gimiinskep me üüs haa. Man wü haa Gimiinskep me di Faađer en me sin Seen Jeesus Kristes.
4 Wü skriiv det, dat üüs Früger folkemen es.

Dit Leewent ön-t Leecht

5 Dit es di Böör, diar wü fan höm jert haa en juu forkinjigi: Got es Leecht en niin Junkens es ön höm.
6 Wan wü sii, dat wü Gimiinskep me höm haa, en dach ön Junkens lewi, löög wü en dö ek di Waarhair.
7 Wan wü ön-t Leecht lewi, sa üs hi ön-t Leecht es, haa wü Gimiinskep mearküđer, en dit Blör fan sin Seen Jeesus maaket üüs fan ali Sen riin. 
8 Wan wü sii, dat wü niin Sen haa, sa mesföör wü üüs salev, en di Waarhair es ek ön üüs.
9 Wan wü üüs Senen bikeen, es hi truu en girocht; hi forjeft üüs di Senen en maaket üüs riin fan ali Ünrocht.
10 Wan wü sii, dat wü ek senicht haa, maaki wü höm tö en Löögner, en sin Uurt es ek ön üüs.

Jest Breev fan Johannes 2

Kristes, di Bistant bi di Faađer

1 Min Jungen, ik skriiv juu det, dat i ek senigi. Man wan jen senicht, haa wü en Bistant bi di Faađer: Jeesus Kristes, di Girocht.
2 Hi es di Forsööning fuar üüs Senen, man ek aliining fuar üüs Senen, man uk fuar di Senen fan di hiili Wārel
3 Wan wü sin Gibooten hual, sa keen wü, dat wü höm keent haa.
4 Hoken sair: Ik haa höm keent!, man sin Gibooten ek halt, di es en Löögner, en di Waarhair es ek ön höm.
5 Man hoken sin Uurt halt, ön höm es di Leefdi fan Got waaraftig folkemen; Diarön keen wü, dat wü ön höm sen.
6 Hoken sair, dat hi ön höm bleft, di skel uk lewi, sa üs hi lewet heer. 

Dit Giboot fan di Bröđernlefhair

7 Lef Bröđern, ik skriiv juu niin nii Giboot, man en ual Giboot, wat i fan Bigen of ön her haa. Dit ual Giboot es dit Uurt, wat i jert haa.
8 En dach skriiv ik juu en nii Giboot, wat ön höm en ön juu waaraftig uuren es; aur di Junkens forgair en dit waar Leecht al skinjt.
9 Hoken sair, hi es ön-t Leecht, man sin Bröđer haatet, es jit ön Junkens.
10 Hoken sin Bröđer lef heer, di bleft ön-t Leecht; diar jeft dit fuar höm niin Snöflin. 
11 Man hoken sin Bröđer haatet, di es ön Junkens. Hi wanert ön Junkens en weet ek, hur hi hengair; aur di Junkens heer sin Oogen blinj maaket.

Di Wārel uur ofweeget

12 Ik skriiv juu, Jungen, dat juu döör sin Noom di Senen foriiwen uur.
13 Ik skriiv juu, Faađern, dat i di keent haa, diar fan Bigen of ön es. Ik skriiv juu, Junglir, dat i di Ārig aurwünen haa.
14 Ik haa juu skrewen, Jungen, dat i di Faađer keent haa. Ik haa juu, Faađern, skrewen, dat i di keent haa, diar fan Bigen of ön es. Ik haa juu skrewen, Junglir, dat i stark sen, dat dit Uurt fan Got ön juu bleft en dat i di Ārig aurwünen haa.
15 Haa ek di Wārel en dit, wat ön di Wārel es, lef! Hoken di Wārel lef heer, di heer di Leefdi tö di Faađer ek.
16 Aur ales, wat ön di Wārel es, di Bigiar fan dit Fleesk, di Bigiar fan di Oogen en dit Praalin me dit, wat em biset, es ek fan di Faađer, man fan di Wārel.
17 Di Wārel en sin Bigiar forgair; man hoken di Wel fan Got dēr, di bleft ön Eewighair.

Dit Āptreeren fan di Antikrist

18 Min Jungen, dit es di leest Stün. I haa jert, dat di Antikrist kumt, en nü sen maning Antikristen kemen. Diarön keen wü, dat dit di leest Stün es. 
19 Ja sen fan üüs Meren kemen, man ja haa ek tö üüs jert; aur wan ja tö üüs jert her, wiar ja bi üüs blewen. Man dit skul iipenbaar uur, dat ja altermaal ek tö üüs jert haa.
20 I haa di Sualewing fan di, diar helig es, en i weet dit altermaal.
21 Ik skriiv juu ek, aurdat i di Waarhair ek keen, man ik skriiv juu, aurdat i di Waarhair keen en aurdat niin Lain fan di Waarhair stamet.
22 Hoken es di Löögner – wan ek di, diar ofljucht, dat Jeesus di Kristes es? Dit es di Antikrist: diar di Faađer en di Seen ofljucht.
23 Hoken di Seen ofljucht, di heer uk di Faađer ek; hoken di Seen bikeent, di heer uk di Faađer.
24 Fuar juu gelt: Wat i fan Bigen of ön jert haa, skel ön juu bliiv; wan dit, wat i fan Bigen of ön jert haa, ön juu bleft, da skel uk i ön di Seen en ön di Faađer bliiv.
25 En dit es dit Forspreeken, wat hi üüs tölööwet heer: dit eewig Leewent.
26 Det haa ik juu aur dānen skrewen, diar juu mesföör.
27 Wat juu öngair: Di Sualewing, diar i fan höm fingen haa, bleft ön juu, en i tört juu fan nemen biliir let. Ales, wat sin Sualewing juu liirt heer, es waar en niin Lain. Bliiv ön höm, sa üs dit juu sin Sualewing liirt heer.
28 En nü, min Jungen, bliiv ön höm, dat wü, wan hi iipenbaaret uur, di Töfersicht haa en bi sin Kumen ek fan höm ek biskaamet uur.
29 Wan i weet, dat hi girocht es, keen uk, dat hoken rocht dēr, fan Got stamet.

Jest Breev fan Johannes 3

Jeft en Biwiaring fan di Jungenskep fan Got

1 Se hur gurt di Leefdi es, diar di Faađer skeenkt heer: Wü jit Jungen fan Got en wü sen dit. Di Wārel keent üüs ek, aurdat hi höm ek keent heer.
2 Min Lefsten, nü sen wü Jungen fan Got. Man wat wü wiis skel, es jit ek iipenbaar uuren. Wü weet, dat wü höm lik wiis skel, wan hi iipenbaar uur; aur wü skel höm se, sa üs hi es.
3 Hoken det fan höm forhööpet, helicht jensalev, sa üs Hi helig es.
4 Hoken Sen dēr, hanelt töögen dit Rocht; aur Sen es töögen dit Rocht.
5 I weet, dat hi iipenbaaret uuren es, om di Senen wechtönemen, en ön hömsalev es niin Sen.
6 Hoken ön höm bleft, senicht ek. Hoken senicht, heer höm ek sen en höm ek keent.
7 Min Jungen, let juu fan nemen mesföör! Hoken di Rochtighair dēr, di es girocht, sa üs Hi girocht es.
8 Hoken Sen dēr, di stamet fan di Düüwel; aur di Düüwel senicht fan Bigen of ön. Man di Seen fan Got es iipenbaar uuren, om di Werken fan di Düüwel tönönttömaakin.
9 Hoken fan Got stamet, dēr niin Sen, aurdat Got sin Siit ön höm bleft. Hi ken ek senigi, aurdat hi fan Got stamet.
10 Diarön ken em di Jungen fan Got en di Jungen fan di Düüwel keen: Hoken ek rocht dēr en sin Bröđer ek lef heer, es ek fan 
Got.
11 Aur dit es di Böör, diar i fan Bigen of ön jert haa: Wü skel arküđer lef haa
12 en ek sa üs Kain haneli, diar fan di Ārig stamet en sin Bröđer 
duarsloch. Hurom heer hi höm duarslain? Aurdat sin Daaten ārig, man di Daaten fan sin Bröđer girocht wiar.
13 Wuneri juu ek, min Bröđern en Sestern, wan di Wārel juu haatet.
14 Wü weet, dat wü fan di Duar ön-t Leewent kemen sen, aurdat wü di Bröđern lef haa. Hoken ek lefheer, di bleft ön di Duar.
15 Hoken sin Bröđer haatet, es en Muurdiger, en i weet: Niin 
Muurdiger heer eewig Leewent, wat ön höm bleft.
16 Diarön haa wü di Leefdi keent, dat hi sin Leewent fuar üüs heniiwen heer. Sa skel uk wü fuar di Bröđern dit Leewent heniiv. 
17 Wan hoken dit Wārelsgur heer en sin Hart fuar sin Bröđer tömaaket, diar hi ön Nuar sjocht, hur ken di Leefdi fan Got ön höm bliiv?
18 Min Jungen, wü wel ek me Uurt en Tung lefhaa, man ön Daat en Waarhair.

Di Töfersicht fan di Jungen fan Got

19 Diarön skel wü keen, dat wü fan di Waarhair sen, en skel üüs Hart fuar sin Ansecht aurtjüü.
20 Aur wan dit Hart üüs uk önklaaget – Got es gurter üs üüs Hart en hi weet ales.
21 Lef Bröđern, wan dit Hart üüs dach ek foruurdiilet, sa haa wü töögen Got Töfersicht;
22 ales, om wat wü ber, fo wü fan höm, aurdat wü sin Gibooten hual en dit dö, wat höm haaget.
23 En dit es sin Giboot: Wü skel ön di Noom fan sin Seen Jeesus Kristes liiv en arküđer lef haa, eeđer dit Giboot wat hi üüs iiwen heer.
24 Hoken sin Gibooten halt, bleft ön Got en Got ön höm. En dat hi ön üüs bleft, dat keen wü ön di Gaist, diar hi üüs iiwen heer.

Jest Breev fan Johannes 4

Di Gaist fan di Waarhair en di Gaist fan di Forgesing

1 Lef Bröđern, truu ek ark Gaist, man proowi di Gaister, of ja fan Got sen; aur maning falsk Profeeten sen ön di Wārel üttain. 
2 Diarön keen i di Gaist fan Got: Ark Gaist, diar bikeent, Jeesus Kristes es ön-t Fleesk kemen, es fan Got. 
3 En ark Gaist, diar Jeesus ek bikeent, es ek fan Got. Dit es di Gaist fan di Antikrist, aur di i jert haa, dat hi kumt. Nü es hi al ön di Wārel.
4 Man i, min Jungen, sen fan Got en haa di falsk Profeeten aurwünen; aur di diar ön juu es, es gurter üs di, diar ön di Wārel es.
5 Ja sen fan di Wārel; diarom spreek ja, sa üs di Wārel sprakt, en di Wārel harket jam.
6 Man wü sen fan Got. Hoken Got keent, di harket üüs; hoken ek fan Got es, di harket üüs ek. Diarön keen wü di Gaist fan di Waarhair en di Gaist fan di Forgesing.

Di Gloov uur ön di Leefdi folkemen

7 Lef Bröđern, wü skel arküđer lef haa; aur di Leefdi es fan Got, en hoken lefheer, di stamet fan Got en keent Got.
8 Hoken ek lefheer, di heer Got ek keent; aur Got es Leefdi.
9 Di Leefdi fan Got waar mung üüs diardöör iipenbaaret, dat Got sin iining Seen ön di Wārel stjüürt heer, dat wü döör höm lewi.
10 Diarön bistaant di Leefdi: Ek dat wü Got lef her haa, man dat hi üüs lef her heer en sin Seen üs Forsööning fuar üüs Senen stjüürt heer.
11 Lef Bröđern, wan got üüs sa lef her heer, sa skel uk wü arküđer lef haa.
12 Nemen heer Got jens sen; wan wü arküđer lef haa, sa bleft Got ön üüs en sin Leefdi es ön üüs folkemen.
13 Diarön keen wü, dat wü ön höm bliiv en dat hi ön üüs bleft: Hi heer üüs fan sin Gaist iiwen.
14 Wü haa sen en wü bitjüü, dat di Faađer di Seen stjüürt heer üs di Reter fan di Wārel.
15 Hoken bikeent, dat Jeesus di Seen fan Got es, ön di bleft Got, en hi bleft ön Got.
16 Wü haa di Leefdi, diar Got tö üüs heer, keent en liiwen önnomen. Got es di Leefdi en hoken ön di Leefdi bleft, di bleft ön Got, en Got bleft ön höm.
17 Diarön es mung üüs di Leefdi folkemen, dat wü üp di Dai fan dit Rocht fortruu. Aur sa üs hi, sa sen uk wü ön des Wārel.
18 Banghair jeft dit ön di Leefdi ek, man di folkemen Leefdi fordreft di Banghair. Aur di Banghair reekent me Straaf, en hoken bang es, fan di es di Leefdi ek folkemen.
19 Wü wel lefhaa, aurdat hi üüs töjest lefher heer. 
20 Wan hoken sair: Ik haa Got lef!, man sin Bröđer haatet, es hi en Löögner. Aur hoken sin Bröđer ek lef heer, diar hi sjocht, di ken Got ek lef haa, diar hi ek sjocht.
21 En det Giboot haa wü fan höm: Hoken Got lef heer, di skel uk sin Bröđer lef haa.

Jest Breev fan Johannes 5

Di Gloov üs Wenbocht aur di Wārel

1 Hoken liift, dat Jeesus di Kristes es, stamet fan Got, en hoken 
di Faađer lef heer, di heer uk di lef, diar fan höm stamet.
2 Wü keen, dat wü di Jungen fan Got lef haa, wan wü Got lef haa en sin Gibooten hual.
3 Aur di Leefdi tö Got es, dat wü sin Gibooten hual; en sin 
Gibooten sen ek swaar.
4 Aur ales, wat fan Got stamet, aurwent di Wārel. En dit es di Wenbocht, diar di Wārel aurwünen heer: üüs Gloov.
5 Hoken üđers aurwent di Wārel, üs di, diar liift, dat Jeesus di Seen fan Got es?

Dit Tjüünis fan Got aur sin Seen

6 Dijirem es di, diar döör Weeter en Blör kemen es: Jeesus Kristes. Hi es ek bluat ön-t Weeter kemen, man ön-t Weeter en ön-t Blör. En di Gaist es di, diar Tjüünis oflair; aur di Gaist es di Waarhair.
7 Aur diar sen trii, diar Tjüünis oflii: 
8 di Gaist, dit Weeter en dit Blör; en des trii sen jen.
9 Wan wü fan Mensken en Tjüünis önnem, sa es dit Tjüünis fan Got gurter; aur dit es dit Tjüünis fan Got: Hi heer Tjüünis oflair fan sin Seen.
10 Hoken ön di Seen fan Got liift, di drait dit Tjüünis ön höm. Hoken Got ek liift, di maaket höm tö en Löögner, aurdat hi ek ön dit Tjüünis liift, wat Got fuar sin Seen oflair heer.
11 En dit es dit Tjüünis, dat Got üüs dit eewig Leewent iiwen heer; en det Leewent es ön sin Seen.
12 Hoken di Seen heer, di heer dit Leewent; hoken di Seen fan Got ek heer, di heer dit Leewent ek.

Ber en Fuarspreek

13 Det haa ik juu skrewen, dat i weet, dat i dit eewig Leewent haa; aur i liif ön di Noom fan di Seen fan Got.
14 Wü haa tö höm dit Fortruuen, dat hi üüs jert, wan wü om wat ber, wat eeđer sin Wel es.
15 Wan wü weet, dat hi üüs bi ales jert, hur wü om ber, da weet wü uk, dat hi üüs Beren al eeđerkemen es.
16 Wan hoken sjocht, dat sin Bröđer en Sen bigair, diar ek tö di Duar föört, di skel fuar höm böörigi; en Got skel höm en ali üđer Mensken Leewent iiv, fan di di Sen ek tö Duar föört. Aur hat jeft Sen, diar tö Duar föört. Fan det Sen snaki ik ek, wan ik sii, dat hoken ber skel.
17 Ark Ünrocht es Sen; man dit jeft Sen, diar ek tö Duar föört.

Wü sen ön Kristes biwaaret

18 Wü weet: Hoken fan Got stamet, senicht ek, man hoken fan Got stamet, waaret hömsalev, en di Ārig grept höm ek ön.
19 Wü weet: Wü sen fan Got, man di hiili Wārel es öner di Macht fan di Ārig.
20 Man wü weet: Di Seen fan Got es kemen, en hi heer üüs Iinsen skeenkt, dat wü Got di Waaraftig keen. En wü sen ön des Waaraftig, ön sin Seen Jeesus Kristes. Hi es di waaraftig Got en dit eewig Leewent.
21 Min Jungen, waari juu fuar di Ofgoten!

Di taust Breev fan Johannes

Önskreft en Gröötnis

1 Di Ialst ön di fan Got ütweelet Wüf en höör Jungen, diar ik ön Waarhair lef haa; man ek bluat ik, man uk ali, diar di Waarhair keent haa, haa jam lef
2 üp Grün fan di Waarhair, diar ön üüs bleft en di me üüs wiis skel ön Eewighair. 
3 Gnaad skel me üüs wiis, Barmhartighair en Freer fan Got, di Faađer, en fan Jeesus Kristes, di Seen fan di Faađer, ön Waarhair en Leefdi.

Lewin ön di Waarhair

4 Ik haa mi mal früget, mung din Jungen sokenen tö finjen, diar ön di Waarhair lewi, ee​​đer dit Giboot, wat wü fan di Faađer fingen haa.
5 En nü ber ik di, Wüf, ek üs wil ik di en nii Giboot skriiv, man bluat dit, wat wü fan Bigen of ön her: dat wü arküđer lef haa skel.
6 Aur di Leefdi es, dat wü eeđer sin Gibooten lewi. En dit Giboot, dat i fan Bigen of ön jert haa es: i skel ön di Waarhair lewi.

Waarskauing fuar falsk Liirers

7 Maning Forföörers sen ön di Wārel kemen; ja bikeen ek, dat Jeesus Kristes ön dit Fleesk kemen es. Dit es di Forföörer en di Antikrist.
8 Paset üp juu, dat i ek forlees, wat wü döör üüs Aarber fingen haa, man dat i di fol Luan fo!
9 Hoken dit aurskrert en ek ön di Liir fan Kristes bleft, heer Got ek. Man hoken ön di Liir bleft, heer di Faađer en di Seen.
10 Wan hoken tö juu kumt en ek des Liir mebringt, da nem höm ek ön juu Hüs āp, en grööt höm ek.
11 Aur hoken höm grööt, di heer Meskilj ön sin ārig Daaden.

Di Bisjuk uur bikeent maaket. Gröötnisen

12 Fuul her ik juu jit tö skriiwen; man ik wel dit ek me Popiir en Blak dö, man ik hööpi, salev tö juu tö kumen en persöönelk me juu tö snakin, dat üüs Früger folkemen uur.
13 Di Jungen fan din ütweelet Sester grööt di. 

Di trēr Breev fan Johannes

Önskreft en Gröötnis

1 Di Ialst ön di lef Gajus, diar ik ön Waarhair lef haa.
2 Min Lefst, ik wenski, dat dit di ön ali Dingen gur gair en dat dü sün blefst, sa üs dit din Siil gur gair!
3 Aur ik haa mi mal früget, üs Bröđern kām, diar fan din Truuhair tö di Waarhair Tjüünis oflair haa en birocht haa, hur dü ön di Waarhair lewest.
4 Ik haa niin gurter Früger, üs tö hiiren, dat min Jungen ön di Waarhair lewi.

Di Gastfriihair fan Gaius

5 Min Lefst, dü hanelst truu ön ales, wat dü ön di Bröđern, en 
sagaar ön freemer Bröđern dērst.
6 Ja haa fuar di Gimiindi fan din Leefdi Tjüünis oflair. Dü sket weldö, wan dü jam fuar jaar Rais sa ütröstest, üs dit fuar Got wiartig es.
7 Aur om sin Nooms Wel sen ja üttain en haa fan di Haiden nönt önnomen.
8 Diarom sen wü nü forplichtet, sokenen āptönemen, dat uk wü Meaarbersters fan di Waarhair uur.

Diotrefes uur törochtweeget

9 Ik haa ön di Gimiindi skrewen; man Diotrefes, diar mung jam di Jest wiis wel, nemt üüs ek āp.
10 Diarom skel ik höm, wan ik kum, om sin Dön en Driiwen tö teenken help. Me ārig Uurter bislađert hi üüs en es diar jit ek töfreer me; man hi salev nemt di Bröđern ek āp en halt uk ali diarfan of, diar dit dö wel, en slüt dānen üt di Gimiindi üt.
11 Min Lefst, maaki ek dit Ārigs eeđer, man dit Gurs! Hoken Gurs dēr, di es fan Got; man hoken Ārigs dēr, di heer Got ek sen.

Demetrius uur önbifeelen

12 Fuar Demetrius lii ali en uk di Waarhair salev en gur Tjüünis of; uk wü lii fuar höm Tjüünis of, en dü weest, dat üüs Tjüünis waar es.

Slütgröötnisen

13 Ik her di jit fuul tö skriiwen; man ik wel dit ek me Blak en Feđer dö.
14 Ik hööpi, di bal tö sen, en da skel wat persöönelk mearküđer snaki.
15 Freer wiis me di! Di Frinjer grööt di. Grööt di Frinjer, ark senerlig!

Marknoomer V – Tinem

Fan Tanno Hüttenrauch

Deling wel ik weđer en nii Marknoomer Kaart publisiari. Desjirem Kaart nü fuar di Tērp Tinem. Tinem es seeker jen fan di ialst Tērper üp üüs Ailön, me sin ual Borig en di ual Tingstair en Lönföögerii.

Di Marknoomer jir fortel üüs fan en ual Haawen, man wat üđers ken ja üüs fortel?
Finj’t üt!

Weđer skel ik en kuurt Forklaaring tö des Kaart skriiv.
Weđer bidüüdi di Klöören fan di Biriken esf. nönt
Ruar = di Stair jeft dit ek muar
Blö = di Stair jeft dit jit
Stiar = Greevhoogning
Trii Fjuurkanten = Ker fan Greevhoognings
Fraagteeken = ek klaar, hur des Stair lair

Weđer toonki ik fuar ark Forbeetering!

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Tial I – Di Haas Piđer

Fan Tanno Hüttenrauch

Omdat’t üp Söl’ring ek oltermaning Boker / Tialen fuar Jungen jeft, haa ik nü en bikeent Engelsk Staatji fan Beatrix Potter me di Noom „Peter Rabbit“, of üp Söl’ring „Di Haas Piđer“, aurseet.
Mesken wel ik ön Tökumst uk jit üđer kuurt of lüng Tialen aurseet, diarme’t muar tö leesen üp Söl’ring jeft.

Fuar en gur Wel ken em üp desjirem Blog di litj Bok lees, ik hööpi, dat höm hoken diaraur früget!

Di Link tö di Bok:
https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vQCkvF7i6Ds2bpSZOYjzwB6iI-NFve1_7Om6D4WAlFmquPVvFxJ0OcXxEJJsalEeBTE9NxZgwtHlInR/pub

Dütsk Aurseeting

Marknoomer IV – List

Fan Tanno Hüttenrauch

Jir nü di fjaart Diil fan min Marknoomer Kaarten fan Söl‘. Detlop, dit Listlön, di nuurđermiist Diil fan Söl‘ en uk fan Friislön en Nuurđfriislön.
Alhüwel diar uk Deensk snaket waar, wiar di Liren diar diar uunet dach aaft fan friisk Stam en döör en döör me di Rest fan üüs Ailön forbünen.
Tö Bispöl stami di tau ual Familjin, Paulsen en Diedrichsen, fan Kaampböör (Paulsen) en Woningstairböör (Diedrichsens) of.
Of ja nü tö Bigen Fuaningers wiar of ek!

Fuar List sen di Marknoomer jit en bet interesanter, omdat di Liren diar efen uk deensk (of rocht = Süđerdeensk) snaket.
Diarom jeft dit fuar dit Lön aaft 2 Noomer, jen Söl’ring en di üđer Deensk.

Tö desjirem Kaart jeft dit uk weđer en kuurt Forklaaring:
Di Klöören fan Biriken ken em weđer ignoriari, ja bidüüdi nönt
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Ruar Hüs = Ual Staiđer / Tērper (bluat Ual List en di Uuning fan di Aierköning jaav dit seeker)
Fraagteeken = ünbikeent wat diar wiar

Weđer toonki ik jir fuar ark Forbeetering!

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Marknoomer III – Nuurđtērper (Woningstair, Brērerep, Kaamp)

Fan Tanno Hüttenrauch

Desjirem Stek es nü al di trēr Diil fan min Kaarten fan di Marknoomer üp üüs Ailön Söl. Detlop di Marknoomer fan di Nuurđtērper!
Ik wil sagaar sii, dat dit ön Woningstair jen friisk Noom jeft, diar di miist Söl’ring en Bisjukers keen – di Denghoog.
Man üđers üs di Miisten teenk, heer di Noom nönt me „Thing“ tö dön.
Wat bidüüdet di Noom alsoo?
Finj’t üt!

Tö des Kaart jeft dit weđer en kuurt Forklaaring:
Di Klöören fan di Eekern esf. bidüüdi nönt
Blö = di Stair jeft dit jit
Ruar = di Stair jeft dit ek muar
Bārig = en Stiin / Dikstiin
Stiar = en Greevhoogning of Börd
Hüs = (seeker) Uuniplaats / Tērp
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Brün = öner Dünem(er)sön
Trii Fjuurkanten = Ker fan Greevhoogninger
Green = jeft dit diils jit

Fuul Formaak! Ik toonki fuar ark Forbeetering!

Dütsk Aurseeting

Marknoomer II – Raantem en Hörnem

Fan Tanno Hüttenrauch

Sa üs aural üp üüs Ailön, jeft dit uk ön Raantem en üp Hörnem (alsoo üp dit Hualevailön Hörnem of Fuartrap) maning ual Noomer fuar’t Lön. Diarme dānen ek auriiten uur, haa ik nü uk fuar des Diil fan üüs Ailön en Kaart me ali Marknoomer (diar ik lokalisiari kür) maaket. Uk ken em diar se wat jaar Noomer bidüüdi.

Uk fuar desjirem Kaart brükt em niin lüng Forklaaring, man wat wichtig es es:
Blö me en Fjuurkant = en normaal Stair
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Ruar = en Stair hur em ek jüst weet hur ‚r lair, omdat’r tönöntmaaket waar.
Stiar = Greevhoogning
Fraagteeken = ek klaar, wat’t wiar
Hüs = (seeker) Uuniplaats / Tērp

Fuul Formaak! Ik toonki fuar ark Forbeetering!

Dütsk Aurseeting

Leedji Aurseeting I

Fan Kevin Behrens

Maning Liren keen seeker di dütsk Band AnnenMayKantereit en mesken uk jaar Leedji „Du bist anders“. Kevin Behrens heer diarfuar en Söl’ring Aurseeting fan di dütsk Tekst skrewen.
Jir nü di Tekst üp Söl’ring:

Dü best üđers.
Dü jerst mi ek tö.
Dü weest, ik ken dit
Swügin ek sa gur üs dü.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Man ik se wat ön din Gisicht
en ik weet ek, wat dit es.
Man ik se wat ön din Gisicht
en ik weet ek wat dit es.
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dada-dada
Dü best üđers.
Dü jerst mi ek tö.
Dü weest, ik ken dit
Swügin ek sa gur üs dü.
Ik weet ek wat et es
en hat maaket mi tumpig
En ik liiv di ek, dat diar gaarnönt es.
Ik fraagi mi, of dü Ungst heest.
Of es diar hoken üđers.
Falt di āp, hur litjet dü lachest?
Wiis sa gur!
Sii’t mi en dö ek sa üs wan diar gaarnönt es.
Wiis sa gur!
Sii’t mi en dö ek sa üs wan diar gaarnönt es.
Man ik se wat ön din Gisicht ,
en ik weet ek, wat et es.
Man ik se wat in din Gisicht,
en ik weet ek, wat et es.
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dada-dada
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dadada-dada
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.

Wan em dit Leedji hiir wel:
https://www.youtube.com/watch?v=nqf24-DGvVA

Dütsk Aurseeting

Marknoomer I – Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Alhüwel wü üs Söl’ring üüs Ailön keen, keen wü faaken ek muar di rocht Noomer fuar’t Lön.
Di ual Noomer ken üüs fuul aur’t jer Leewent üp üüs Ailön fortel, diarom wel ik jir nü (töjest fuar Weesterlön) en Kaart me Marknoomer publisiari.
Bi hok Marknoomer weet em deling ek muar seeker hur di Grensen wiar, en jer haa di Grensen jam uk aaft foranert.

Hat es noch möögelk, dat bi des Kaart jit som Noomer waant, diarom frügi ik mi aur Forbeeterings en ark Informatsjoon muar!

Fuar desjirem Kaart brükt em niin lüng Forklaaring, wat bluat wichtig es:
Di Klöören bidüüdi miisttirs nönt.
Man: Güül bidüüdet altert Dünem(er)
Ruar me en Stiar bidüüdet Greevhoogning(er)
Blö markiaret bluat en Stair

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Ual Hüüsing ön Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Weesterlön es en ual Tērp, töjest neemt 1462, man hurfuul weet di Miisten aur di gurtst Tērp üp Söl’?
Om di Histoori fan üüs Tērp tö forstuunen, ken üüs üüs ual Hüüsing en jaar Histoori help.
Hur maning dit jaav, hur ja stönen haa en hoken diar uunet fortel üüs fuul aur di ual Weesterlöning en jaar Tērp.

Me desjirem List ken I dit nü lecht eeđerluki.
Diarön sen ali Hüüsing diar öntmenst ön dit Jaar 1745 al stönen en dānen diar hentö dit Jaar 1850 āpseet waar.
Bi di ialst Hüüsing kür em jaar Ainers hentö dit Jaar 1520 töbeekforföligi!
Ön List staant uk en bet aur di Liren diar diar uunet haa en wat üđers em ütfinj kür.
En Kaart wel ik diarfuar uk jit maaki, diarme em lecht luki ken, hur di Hüüsing stönen haa.

Uk bi des Stek frügi ik mi mal aur ark Forbeetering, diarme ik desjirem List jit fuul beeter maaki ken!

Di List:

https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vQoeSaveq09nvBLfkRBl2FsWsE0G-R-Tn7pNeloBr-DbD8fITT3sw9XeftcoPSm1THA0Fe9V912cEVn/pub

Di Kaart diartö:

Forklaaring tö Kaart:
Ruar = staant ek muar
Liila = ünseeker Stair
Blö = staant jit

Dütsk Aurseeting
Erstelle deine Website mit WordPress.com
Jetzt starten