Hervorgehoben

Welkemen bi „Fuar Söl’ring Lir 2.0“

Desjirem Blog skel en Stair bluat fuar üüs Söl’ring Spraak en Aart wiis. Hur wü üp Söl’ring (en me Dütsk Aurseeting) Steken, Düntjis, Staatjis, Aurseetings en maning üđer Saaken muar ütiiv wel. Eeđer di Jen fan „Fuar Söl’ring Lir“ haa wü al oltermaning Jaaren üp Söl‘ en Lerighair, diar wü nü forsjuk en fel wel! Diarfuar skel wü di digitaal Meedien brük sa gur wü ken, en ön di Tökumst en „Klaar Kiming“ se!

Hur aaft wü jir wat publisiari wel es jit ek klaar, en natüürelk es’t beeter wan sa maningen üs möögelk bi des iipen Projekt help. Jaa, üüs Spraak waar aaft auriiten, man ek förter! Altermaal mut wü di jest Stööp dö, om üüs Spraak tö retin.

Diarom wel wü uk en Dütsk Aurseeting bi ark Stek wat wü skriiv tödö, diarme uk dānen diar di Spraak liir wel des Sir jüst diarfuar brük ken!

Twesken di Jaaren 1926 en 1970 jaav dit jit di ual „Fuar Söl’ring Lir“, en diarme wel wü nü eeđer en lung Istir weđer förtermaaki!

Diarom es üüs Spröök uk dit, wat al Hermann Schmidt jer skreev:

Bihual, wat dü heest,

dü weest ek, wat dü weđerfairst!

Dütsk Aurseeting

Marknoomer V – Tinem

Fan Tanno Hüttenrauch

Deling wel ik weđer en nii Marknoomer Kaart publisiari. Desjirem Kaart nü fuar di Tērp Tinem. Tinem es seeker jen fan di ialst Tērper üp üüs Ailön, me sin ual Borig en di ual Tingstair en Lönföögerii.

Di Marknoomer jir fortel üüs fan en ual Haawen, man wat üđers ken ja üüs fortel?
Finj’t üt!

Weđer skel ik en kuurt Forklaaring tö des Kaart skriiv.
Weđer bidüüdi di Klöören fan di Biriken esf. nönt
Ruar = di Stair jeft dit ek muar
Blö = di Stair jeft dit jit
Stiar = Greevhoogning
Trii Fjuurkanten = Ker fan Greevhoognings
Fraagteeken = ek klaar, hur des Stair lair

Weđer toonki ik fuar ark Forbeetering!

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Tial I – Di Haas Piđer

Fan Tanno Hüttenrauch

Omdat’t üp Söl’ring ek oltermaning Boker / Tialen fuar Jungen jeft, haa ik nü en bikeent Engelsk Staatji fan Beatrix Potter me di Noom „Peter Rabbit“, of üp Söl’ring „Di Haas Piđer“, aurseet.
Mesken wel ik ön Tökumst uk jit üđer kuurt of lüng Tialen aurseet, diarme’t muar tö leesen üp Söl’ring jeft.

Fuar en gur Wel ken em üp desjirem Blog di litj Bok lees, ik hööpi, dat höm hoken diaraur früget!

Di Link tö di Bok:
https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vQCkvF7i6Ds2bpSZOYjzwB6iI-NFve1_7Om6D4WAlFmquPVvFxJ0OcXxEJJsalEeBTE9NxZgwtHlInR/pub

Dütsk Aurseeting

Marknoomer IV – List

Fan Tanno Hüttenrauch

Jir nü di fjaart Diil fan min Marknoomer Kaarten fan Söl‘. Detlop, dit Listlön, di nuurđermiist Diil fan Söl‘ en uk fan Friislön en Nuurđfriislön.
Alhüwel diar uk Deensk snaket waar, wiar di Liren diar diar uunet dach aaft fan friisk Stam en döör en döör me di Rest fan üüs Ailön forbünen.
Tö Bispöl stami di tau ual Familjin, Paulsen en Diedrichsen, fan Kaampböör (Paulsen) en Woningstairböör (Diedrichsens) of.
Of ja nü tö Bigen Fuaningers wiar of ek!

Fuar List sen di Marknoomer jit en bet interesanter, omdat di Liren diar efen uk deensk (of rocht = Süđerdeensk) snaket.
Diarom jeft dit fuar dit Lön aaft 2 Noomer, jen Söl’ring en di üđer Deensk.

Tö desjirem Kaart jeft dit uk weđer en kuurt Forklaaring:
Di Klöören fan Biriken ken em weđer ignoriari, ja bidüüdi nönt
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Ruar Hüs = Ual Staiđer / Tērper (bluat Ual List en di Uuning fan di Aierköning jaav dit seeker)
Fraagteeken = ünbikeent wat diar wiar

Weđer toonki ik jir fuar ark Forbeetering!

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Marknoomer III – Nuurđtērper (Woningstair, Brērerep, Kaamp)

Fan Tanno Hüttenrauch

Desjirem Stek es nü al di trēr Diil fan min Kaarten fan di Marknoomer üp üüs Ailön Söl. Detlop di Marknoomer fan di Nuurđtērper!
Ik wil sagaar sii, dat dit ön Woningstair jen friisk Noom jeft, diar di miist Söl’ring en Bisjukers keen – di Denghoog.
Man üđers üs di Miisten teenk, heer di Noom nönt me „Thing“ tö dön.
Wat bidüüdet di Noom alsoo?
Finj’t üt!

Tö des Kaart jeft dit weđer en kuurt Forklaaring:
Di Klöören fan di Eekern esf. bidüüdi nönt
Blö = di Stair jeft dit jit
Ruar = di Stair jeft dit ek muar
Bārig = en Stiin / Dikstiin
Stiar = en Greevhoogning of Börd
Hüs = (seeker) Uuniplaats / Tērp
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Brün = öner Dünem(er)sön
Trii Fjuurkanten = Ker fan Greevhoogninger
Green = jeft dit diils jit

Fuul Formaak! Ik toonki fuar ark Forbeetering!

Dütsk Aurseeting

Marknoomer II – Raantem en Hörnem

Fan Tanno Hüttenrauch

Sa üs aural üp üüs Ailön, jeft dit uk ön Raantem en üp Hörnem (alsoo üp dit Hualevailön Hörnem of Fuartrap) maning ual Noomer fuar’t Lön. Diarme dānen ek auriiten uur, haa ik nü uk fuar des Diil fan üüs Ailön en Kaart me ali Marknoomer (diar ik lokalisiari kür) maaket. Uk ken em diar se wat jaar Noomer bidüüdi.

Uk fuar desjirem Kaart brükt em niin lüng Forklaaring, man wat wichtig es es:
Blö me en Fjuurkant = en normaal Stair
Güül = Dünem(er) of bi Dünem(er)
Ruar = en Stair hur em ek jüst weet hur ‚r lair, omdat’r tönöntmaaket waar.
Stiar = Greevhoogning
Fraagteeken = ek klaar, wat’t wiar
Hüs = (seeker) Uuniplaats / Tērp

Fuul Formaak! Ik toonki fuar ark Forbeetering!

Dütsk Aurseeting

Leedji Aurseeting I

Fan Kevin Behrens

Maning Liren keen seeker di dütsk Band AnnenMayKantereit en mesken uk jaar Leedji „Du bist anders“. Kevin Behrens heer diarfuar en Söl’ring Aurseeting fan di dütsk Tekst skrewen.
Jir nü di Tekst üp Söl’ring:

Dü best üđers.
Dü jerst mi ek tö.
Dü weest, ik ken dit
Swügin ek sa gur üs dü.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Man ik se wat ön din Gisicht
en ik weet ek, wat dit es.
Man ik se wat ön din Gisicht
en ik weet ek wat dit es.
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dada-dada
Dü best üđers.
Dü jerst mi ek tö.
Dü weest, ik ken dit
Swügin ek sa gur üs dü.
Ik weet ek wat et es
en hat maaket mi tumpig
En ik liiv di ek, dat diar gaarnönt es.
Ik fraagi mi, of dü Ungst heest.
Of es diar hoken üđers.
Falt di āp, hur litjet dü lachest?
Wiis sa gur!
Sii’t mi en dö ek sa üs wan diar gaarnönt es.
Wiis sa gur!
Sii’t mi en dö ek sa üs wan diar gaarnönt es.
Man ik se wat ön din Gisicht ,
en ik weet ek, wat et es.
Man ik se wat in din Gisicht,
en ik weet ek, wat et es.
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dada-dada
Dadada-dadada-dadada
Dadada-dadada-dada
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.
Aur’t dü mi ek ales sairst,
fraagi’k di jitjens en dü sairst nönt.

Wan em dit Leedji hiir wel:
https://www.youtube.com/watch?v=nqf24-DGvVA

Dütsk Aurseeting

Marknoomer I – Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Alhüwel wü üs Söl’ring üüs Ailön keen, keen wü faaken ek muar di rocht Noomer fuar’t Lön.
Di ual Noomer ken üüs fuul aur’t jer Leewent üp üüs Ailön fortel, diarom wel ik jir nü (töjest fuar Weesterlön) en Kaart me Marknoomer publisiari.
Bi hok Marknoomer weet em deling ek muar seeker hur di Grensen wiar, en jer haa di Grensen jam uk aaft foranert.

Hat es noch möögelk, dat bi des Kaart jit som Noomer waant, diarom frügi ik mi aur Forbeeterings en ark Informatsjoon muar!

Fuar desjirem Kaart brükt em niin lüng Forklaaring, wat bluat wichtig es:
Di Klöören bidüüdi miisttirs nönt.
Man: Güül bidüüdet altert Dünem(er)
Ruar me en Stiar bidüüdet Greevhoogning(er)
Blö markiaret bluat en Stair

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Ual Hüüsing ön Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Weesterlön es en ual Tērp, töjest neemt 1462, man hurfuul weet di Miisten aur di gurtst Tērp üp Söl’?
Om di Histoori fan üüs Tērp tö forstuunen, ken üüs üüs ual Hüüsing en jaar Histoori help.
Hur maning dit jaav, hur ja stönen haa en hoken diar uunet fortel üüs fuul aur di ual Weesterlöning en jaar Tērp.

Me desjirem List ken I dit nü lecht eeđerluki.
Diarön sen ali Hüüsing diar öntmenst ön dit Jaar 1745 al stönen en dānen diar hentö dit Jaar 1850 āpseet waar.
Bi di ialst Hüüsing kür em jaar Ainers hentö dit Jaar 1520 töbeekforföligi!
Ön List staant uk en bet aur di Liren diar diar uunet haa en wat üđers em ütfinj kür.
En Kaart wel ik diarfuar uk jit maaki, diarme em lecht luki ken, hur di Hüüsing stönen haa.

Uk bi des Stek frügi ik mi mal aur ark Forbeetering, diarme ik desjirem List jit fuul beeter maaki ken!

Di List:

https://docs.google.com/document/d/e/2PACX-1vQoeSaveq09nvBLfkRBl2FsWsE0G-R-Tn7pNeloBr-DbD8fITT3sw9XeftcoPSm1THA0Fe9V912cEVn/pub

Di Kaart diartö:

Forklaaring tö Kaart:
Ruar = staant ek muar
Liila = ünseeker Stair
Blö = staant jit

Dütsk Aurseeting

Histoori fan di Nuurđtērper

Fan Tanno Hüttenrauch

Di jest Tiring, diar wü fan di Nuurđtērper haa es fan dit Jaar 1436, üs Woningstair (Wynningstede) neemt uur, üs di taust litjst Tērp üp Söl’.
Diarfuar haa wü fan dit Jaar 1358 jit Tiring aur en Haawen bi ruar Klef, man wü weet ek, hur des Haawen lair.
Döör di Archeologii weet wü, dat diar al fuarof Mensken uunet, fan di Wikingertir jeft dit diar jit deling di “Swarte Wal” en jer jaav dit diar bi süđer Jen jit Resten fan ual Stööwener. Twesken Brērerep en Woningstair jaav dit jer jit di Greevhoogninger “Stipelstiinhooger”, uk fan des Tir.

Di ual Tērp bi “Swarte Wal” wat wü noch “Ual Woningstair” neem kür, bistön noch twesken dit 10. of 12. en dit eeđer 16. Jaarhönert (alsoo sa bit 1500/1530).
1523 uur fan di Nuurđtērper weđer bluat Woningstair neemt, mesken bistön di ual Tērp da alsoo jit.
Man bal bruan di Tērp noch of, tömenst weegi som fan di Stööwenresten Spöören fan en Brant.

Al en kuurt Tir diareeđer uur da 1540 Brērerep en 1543 Kaamp (!nur Kampen!) neemt.
Man hur ual sen des Tērper?

Omdat wü al 1611 en 1613 se, dat di Kaampböör di riksten wiar, en uk dit miist Lön her, en di Woningstairböör di āremsten (di Brērerepböör wiar diartwesken). Woningstair da uk al di litjst Tērp diarom es’t noch waarskiinelk dat di üđer Nuurđtērper uk mal ual sen, of tömenst ialer üs 1540/1543.

1543 üs bluat Kaamp neemt uur (ön en Skatlist), wiar Kaamp noch uk di gurtst Tērp en her uk al di riksten. Di üđer Tērper waant noch omdat des Skat bluat fuar Tiinstfolk wiar, en ja mesken niin Tiinstfolk her en diarom ek ön des List stuun. Aurdat Kaamp di gurtst en rikst Tērp diar wiar es’t wes en seeker jit ialer…

Üs 1523 en diarfuar 1436 bluat Woningstair neemt uur, me muar Skaten üs Raantem en wü önnem, dat di Tērper twesken 1523 en 1613 ek fuul gurter of litjer waar ken wü uk seeker sii, dat Kaamp en Brērerep ön des Jaaren tö Woningstair jert en noch al bistön (natüürelk kür uk Woningstair da jit gurter wesen haa, man tömenst 1523 mut Kaamp en Brērerep jaa uk al bistönen haa).
Tö des Tir, wiar des Tērper noch Parten fan Woningstair, lik üs Niibel bi Raantem.
Hur ual ja sen es swaar tö siien, tömenst ken em sii, dat en ual Wai bi “Swarte Wal” fan “ual Woningstair” bit Kaamp gair, mesken bistön des Tērp alsoo al en mal lung Tir.
Mesken kür em alsoo sii, dat tömenst 1523 (en waarskiinelk al 1436) Kaamp en Brērerep uk al bistönen haa.

Kaamp wiar noch en Tērp/Stair hur Diirter tö gērsin henföört waar, di miist Marknoomer diar haa wat me Kopler tö dön. Bluat jen Wung jeft dit diar, Eslingwung bi Süđergrens, man Mērsklön jeft dit me Wul, Iri, Niilön en di Greening bi Lister Skiiring.
Me Tir önstön diar da en Tērp. (mesken en bet üs di Heerken bi Weesterlön)

Brērerep wiar noch en gur Uunplaats fuar di gurt Wungen en Eeker diar, uk lair’t ek bi Dünemer en uk hoog inoch üp wit Klef, sa dat nochweđer Sön of di Sii Skaar dö kür.
Di Wul diar diils uk tö Brērerep jert, es uk gur Mērsklön.
Noch döör ual Nuurđtērpböör en Deensken wukset di Tērp en wiar da 1611 / 1613 uk di gurtst (man ek di rikst) Tērp diar.

Frii fan Woningstair waar des Tērper noch ön di jest Hualev fan dit 16. Jaarhönert, waarskiinelk eeđer di gurt Brant fan omtrent 1530. Di Liren wil eeđer dit Tönöntmaakin fan Ual Woningstair noch muar Friihair fuar junk Tērper, mesken waar jat uk gurter döör Woningstairböör diar tö Kaamp, Brērerep of üđer Tērper toog.

Natüürelk es dit bluat en Teorii, alhüwel ek söner gur Grün.

Kaart fan di Nuurđtērper (sawat) 1611:

Forklaaring:

Liila Streek = „Swarte Wal“ / Wai bi „Swarte Wal“
Stiar = Stair fan Ual Woningstair
Bārig = Stipelstiinhooger (fan Wikingertir), tönöntmaaket
Blö Hüüsing = hoogst Stjüürbitaalers
Green Hüüsing = Kööten
Güül Hüüsing = waarskiinelk (min Miining)
Liila Hüüsing = waarskiinelk (Spreckelsen)
Ruar Glees = ual Suar
Fraagteeken = ual Suar (eeđer CP Hansen)
Blö Streeken = ual Waien ön Brērerep

Dütsk Aurseeting

Greevhoogninger üp Söl‘

Fan Tanno Hüttenrauch

Omdat dit üp Söl’ maning ual Greevhoogninger jeft diar Noomer haa, wil ik jam altermaal üp jen Kaart bring, diarme em se ken, hoken jit bistuun en wat jaar (aaft mal ual) Noomer bidüüdi (of bidüüdi kür). Uk skel des Kaart dānen, diar jam me di eeđer Histoori fan üüs Ailön bifaati, förterhelp.
Natüürelk es desjirem Kaart ek totaal korekt, diarom wil ik uk hol Forbeeteringsfuarslachen fo en ön Tökumst uk jit Anerings fuarnem.

Wat bidüüdi di Teeken üp Kaart?
– Blö = bistaant jit
– Ruar = bistaant ek muar
– Green me Fjuurhuk = Stair hur en Urn fünen waar
– 3 Fjuurhuken = Ker fan Greevhoogninger
– Duarenskrok = Urnenhof, hur maning Urnen fünen waar
– Stiar = üđer interesant Stair
– Fraagteeken = Stair ek seeker, fraagelk
– Liila = fraagelk, ek seeker, Forbeetering nöörig
– Brün = öner Dünemsön
– Oransj = bistaant diils

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting