Histoori fan di Nuurđtērper

Fan Tanno Hüttenrauch

Di jest Tiring, diar wü fan di Nuurđtērper haa es fan dit Jaar 1436, üs Woningstair (Wynningstede) neemt uur, üs di taust litjst Tērp üp Söl’.
Diarfuar haa wü fan dit Jaar 1358 jit Tiring aur en Haawen bi ruar Klef, man wü weet ek, hur des Haawen lair.
Döör di Archeologii weet wü, dat diar al fuarof Mensken uunet, fan di Wikingertir jeft dit diar jit deling di “Swarte Wal” en jer jaav dit diar bi süđer Jen jit Resten fan ual Stööwener. Twesken Brērerep en Woningstair jaav dit jer jit di Greevhoogninger “Stipelstiinhooger”, uk fan des Tir.

Di ual Tērp bi “Swarte Wal” wat wü noch “Ual Woningstair” neem kür, bistön noch twesken dit 10. of 12. en dit eeđer 16. Jaarhönert (alsoo sa bit 1500/1530).
1523 uur fan di Nuurđtērper weđer bluat Woningstair neemt, mesken bistön di ual Tērp da alsoo jit.
Man bal bruan di Tērp noch of, tömenst weegi som fan di Stööwenresten Spöören fan en Brant.

Al en kuurt Tir diareeđer uur da 1540 Brērerep en 1543 Kaamp (!nur Kampen!) neemt.
Man hur ual sen des Tērper?

Omdat wü al 1611 en 1613 se, dat di Kaampböör di riksten wiar, en uk dit miist Lön her, en di Woningstairböör di āremsten (di Brērerepböör wiar diartwesken). Woningstair da uk al di litjst Tērp diarom es’t noch waarskiinelk dat di üđer Nuurđtērper uk mal ual sen, of tömenst ialer üs 1540/1543.

1543 üs bluat Kaamp neemt uur (ön en Skatlist), wiar Kaamp noch uk di gurtst Tērp en her uk al di riksten. Di üđer Tērper waant noch omdat des Skat bluat fuar Tiinstfolk wiar, en ja mesken niin Tiinstfolk her en diarom ek ön des List stuun. Aurdat Kaamp di gurtst en rikst Tērp diar wiar es’t wes en seeker jit ialer…

Üs 1523 en diarfuar 1436 bluat Woningstair neemt uur, me muar Skaten üs Raantem en wü önnem, dat di Tērper twesken 1523 en 1613 ek fuul gurter of litjer waar ken wü uk seeker sii, dat Kaamp en Brērerep ön des Jaaren tö Woningstair jert en noch al bistön (natüürelk kür uk Woningstair da jit gurter wesen haa, man tömenst 1523 mut Kaamp en Brērerep jaa uk al bistönen haa).
Tö des Tir, wiar des Tērper noch Parten fan Woningstair, lik üs Niibel bi Raantem.
Hur ual ja sen es swaar tö siien, tömenst ken em sii, dat en ual Wai bi “Swarte Wal” fan “ual Woningstair” bit Kaamp gair, mesken bistön des Tērp alsoo al en mal lung Tir.
Mesken kür em alsoo sii, dat tömenst 1523 (en waarskiinelk al 1436) Kaamp en Brērerep uk al bistönen haa.

Kaamp wiar noch en Tērp/Stair hur Diirter tö gērsin henföört waar, di miist Marknoomer diar haa wat me Kopler tö dön. Bluat jen Wung jeft dit diar, Eslingwung bi Süđergrens, man Mērsklön jeft dit me Wul, Iri, Niilön en di Greening bi Lister Skiiring.
Me Tir önstön diar da en Tērp. (mesken en bet üs di Heerken bi Weesterlön)

Brērerep wiar noch en gur Uunplaats fuar di gurt Wungen en Eeker diar, uk lair’t ek bi Dünemer en uk hoog inoch üp wit Klef, sa dat nochweđer Sön of di Sii Skaar dö kür.
Di Wul diar diils uk tö Brērerep jert, es uk gur Mērsklön.
Noch döör ual Nuurđtērpböör en Deensken wukset di Tērp en wiar da 1611 / 1613 uk di gurtst (man ek di rikst) Tērp diar.

Frii fan Woningstair waar des Tērper noch ön di jest Hualev fan dit 16. Jaarhönert, waarskiinelk eeđer di gurt Brant fan omtrent 1530. Di Liren wil eeđer dit Tönöntmaakin fan Ual Woningstair noch muar Friihair fuar junk Tērper, mesken waar jat uk gurter döör Woningstairböör diar tö Kaamp, Brērerep of üđer Tērper toog.

Natüürelk es dit bluat en Teorii, alhüwel ek söner gur Grün.

Kaart fan di Nuurđtērper (sawat) 1611:

Forklaaring:

Liila Streek = „Swarte Wal“ / Wai bi „Swarte Wal“
Stiar = Stair fan Ual Woningstair
Bārig = Stipelstiinhooger (fan Wikingertir), tönöntmaaket
Blö Hüüsing = hoogst Stjüürbitaalers
Green Hüüsing = Kööten
Güül Hüüsing = waarskiinelk (min Miining)
Liila Hüüsing = waarskiinelk (Spreckelsen)
Ruar Glees = ual Suar
Fraagteeken = ual Suar (eeđer CP Hansen)
Blö Streeken = ual Waien ön Brērerep

Dütsk Aurseeting

Greevhoogninger üp Söl‘

Fan Tanno Hüttenrauch

Omdat dit üp Söl’ maning ual Greevhoogninger jeft diar Noomer haa, wil ik jam altermaal üp jen Kaart bring, diarme em se ken, hoken jit bistuun en wat jaar (aaft mal ual) Noomer bidüüdi (of bidüüdi kür). Uk skel des Kaart dānen, diar jam me di eeđer Histoori fan üüs Ailön bifaati, förterhelp.
Natüürelk es desjirem Kaart ek totaal korekt, diarom wil ik uk hol Forbeeteringsfuarslachen fo en ön Tökumst uk jit Anerings fuarnem.

Wat bidüüdi di Teeken üp Kaart?
– Blö = bistaant jit
– Ruar = bistaant ek muar
– Green me Fjuurhuk = Stair hur en Urn fünen waar
– 3 Fjuurhuken = Ker fan Greevhoogninger
– Duarenskrok = Urnenhof, hur maning Urnen fünen waar
– Stiar = üđer interesant Stair
– Fraagteeken = Stair ek seeker, fraagelk
– Liila = fraagelk, ek seeker, Forbeetering nöörig
– Brün = öner Dünemsön
– Oransj = bistaant diils

Fuul Formaak!

Dütsk Aurseeting

Jen ual Leedji fan Söl‘

Fan Tanno Hüttenrauch, eeđer Hermann Schmidt

Diar kām en Skep bi süđer Sir
me trii jung Friiers ön di Floot.
Hoken wiar di förterst?
Dit wiar Peeter Rootgrüün.
Hur seet hi sin Spöören?
Fuar Henerk Jerken’s Düür.
Hoken kām tö Düür?
Mariike salev,
me Krük en Beker ön di jen Hun,
en gul Ringer aur di üđer Hun.
Jü nööricht höm en sin Hingst iin,
dör di Hingst Haawer en Peeter Wiin.
Toonk, Toonk, fuar des gur Dai;
al di Brir en Brirmaaner of Wai
olter Peeter en Mariike aliining!
Jü look höm iin tö Kest
en wil höm oler muar mest!

Dütsk Aurseeting

Stiiner bi Strön

Fan Christian Peter Christiansen (1854-1922), fan Weesterlön

Ik wiar itüüs en ging bi Strön;
Di Senskiin lair aur See en Lön.
Ik ging en taacht en saamelt Stiin;
Ja wiar sa blank, ja wiar sa riin.

Di jen wiar wit, di üđer blö
En green di tr‘ēr, en broket tö;
Di fjaart wiar ruar üs glemen Jöl,
Wat sen di Stiiner dailk üp Söl’!

Dach üs ik di Stiiner nü me mi noom,
Ferging jaar Glimrin alik üs en Droom. –

Üs Bloomen weli, wan-s ufploket sen,
Sa gair’t me Stiiner jaar Skimer tö Jen,
Nemst dü jam me tö en üđer Stair,
Hur oler di Seewinj muar aur jam tair. –

Wan Mensken swügi, da prötji di Stiin;
Wat-s sii, dit skriiv dü ön’t Hart di iin:
“Din Tüs, min Dr‘eeng, auriit dü ek;
Hat es din Glans, hat es din Lek”

Dütsk Aurseeting

Trārā di Post es diar!

Fan Maren Jessen

Ön histoorisk Ᾱpteeknings üt di leest Jaarhönerten ken em ek fuul finj aur di Kontakt fan Söl‘ me dit Fastlön. Di jest Mediilings aur en Forbinjing stami fan Bigen fan’t 17. Jaarhönert. Jer waar twesken Muasemströn en di Wiringhiart en Kraiter-Föribuat iinrocht.

Jest ön di Merel fan’t 18. Jaarhönert waar fan en Post-Föri skrewen, wat twesken Kairem en Emerlef nuuđfuar Huađer fuar. Likwel di Noom Post-Föri jit, waar ek fuul Post transportiaret, aurdat et tö des Tir üp Söl jit niin rocht Poststair jaav. Ön dit Jaar 1755 aurnoom da di „Lönskep“, en Foriining fan di Sölring Gimiindin, didiarem Ᾱpgaav. En Postskriiwer waar ön Kairem önstelt en Förimaaner skul tau Mol di Week di Post tö Huađer bring en Sendings fuar Söl‘ ofhaali. Didiarem Töstant waaret runt/sawat hönert Jaaren bit hentö 1855, üs em di jest Poststair fan di Staat iinrochtet.

Kairem wiar di gurtst Tērp üp Söl en fing en Stair, hur em Breewer ofdö kür. Aurdat di Haawen fan Kairem forsönicht wiar, waar di Post twesken Söl‘ en dit Fastlön fan Munkmeesk tö Huađer-Slüüs me en Siilbuat braacht. Wan dit me Weđer en Weeter ek paset, sen di Förimaaner fan List aur tö Emerlef fēren.

Ön di Wuntertir jaav dit en Isbuat-Forbinjing, fuar’t miist twesken Nösi en Rodenäs ön di Wiringhiart. Me di Isbuaten kür em bluat Breewer, Bleeren en en paar Pakeeten transportiari. Di üđer Pakeet-Sendings waar jen Mol di Week me di Hapag-Damper braacht. Dit slaaget ek langsen en sa kür dit aaft wiis, dat di Pakeet-Post 14 Daagen önerwai wiar. Wan di Isgang ön’t Heef tö stark wiar, maast em di Wai fan List aur Rem en fan diar tö Balem üp Fastlön nem.

Didiarem Faarten wiar langsen en mal gifērelk Önernemen en söner di Omsicht en di Mur en Aarberslest fan di Söl’ring Skepers wiar/her dit ek möögelk wesen. Di leest Isbuatfaart wiar twesken di 15. en di 18. Janiwaari 1923 twesken Nösi en Klangsbel. Di Maaner her diar tau Stünen Pausi en likwel di Winj fan Nuurđen mal tönomen her, her ja jam me fjuur Skeepen en fuul Post üp di Töbeekwai tö Söl‘ maaket.

Di Storem waar en Orkaan en hat bistön di Gifaar, dat’s twesken di Isskotsen iinkniipet en me di Eebstroom ön di Nuuđsee ofdreewen waar. Man di naist Miaren flauet di Storem of en di Skepers kām hiil en sün sa ombi Klok elev me di Post, wat biskaaricht en wiit wiar, bi Nösi ön. Ja her jam ön di Nacht me di Buaten üp en gurt Isskot öner Sjuts fan hoog Isbloken ön Seekerhair bring kür en sa fuan di leest Isbuatfaart dach jit en gur Jen.

Weesterlön her sent 1867 en ain Poststair en di Breewer en Pakeeten waar ön en hoog, güül streken Wain transportiaret, wat ütse skul üs en „Post-Kutsken“, wat fan Töner tö Hamborig köört. Tau Hingster toog didiarem Faartjüch en hoog üp Kutskbok seet stolt di „Postillon“ Michel Matzen en saag me sin suurt Hur me di Kokarde, di lüng Wainrok en en Pitsk rocht forsj üt. Diar waant bluat jit dit „Post-Huurn.“ Achter ön Wain seet en Postamtner en fordiilet di Pakeeten döör en Tralenwining tö di lekelk Liren, wat Post fing.

Fuar dat di Nuurđ-Baan 1908 becht waar, köört jen Mol di Week Hans Erichsen fan Weesterlön me Hingster en Wain „ön di Ᾱpdrach fan di Riks-Post“ tö List. Di Poststair wiar diar ön di „Osthof“ önerbraacht. „Trārā, di Post es diar!“ jit dit jer üp üüs Ailön. Deling haa wü forskelig Mögelkhairen, waker üüs Breewer en Pakeeten tö foen. Söner Trārā.

Dütsk Aurseeting

Faarwel, min Faađerlön

En üđer litjet bikeent Dechting fan Lorenz Christiansen (1816-1900) fan Weesterlön

Faarwel, min Faađerlön,
Faarwel en teenk om mi!
Jit sjocht min Oog din Strön,
Man bal forlast er di.
Got help min Lönslir, jung en ual,
En iiv, dat ja tö di jam hual,
Da wel-t jam noch gur gung! –

Let mi uk lekelk faar
Tö freemer Lönen hen,
En kum ik ön Gifaar,
Da help er mi döörhen.
En föör mi naa Forloop fan Tir
Töbeek tö Faađerlön en Lir,
Diar om ber ik tö Di, Her Got! –

Man skul ik oler muar
Min Faađerlön bitreer,
Da her dit uk niin Nuar,
Ik let er Got fuar reer,
Dat Hi mi tö min Duar min Hart
En uk klaar Kiming tö min Part, –
Sen ik üs-t falt töfreer!

Dütsk Aurseeting

En Ströngang

En litjet bikeent Dechting, fan Lorenz Christiansen (1816-1900), Weesterlön

Ik ging jens me Faađer tö Raantem bi Strön
En traawet sa frügelk fuarof üp di Sön.
En wan ik wat weet wil, da kiirt ik töbeek,
Om Faađer tö fraagin en löp üs en Kreek.

Hi sair mi: “Luk’ jir jens, diar sjochst dit Stair,
Hur Aidem fuar 400 Jaar heer lair.
Diar sen jit di Suaren sa düüdelk tö sen
Fan Suađen āpdiket fan Jen en tö Jen.

Jir sjocht uk jit Stööpen fan Hingster en Kin,
Fan Sjip en fan Lumer en uk jit fan Swin.
Uk sen er jit Spöören fan Mensken tö sen,
Wan wat jit wat förter tö Süđern kum hen.

En jir āp bi Dünem, diar staant jit en Dik,
Sa dailk en sa kant, dat hi heer bal niin Lik.
En al didiar Stumpen fan Stölper ön Sön
Sen fan di ual Hüüsing üp Aidemböör Lön.

En jir üp di Klaibaank sa riin en sa bluat
Es uk jit en Liigning, binai üs en Sluat.
En trinjom bi Kant langs, diar sen en hiili Ker
Müürktaaren, diar-s jü Tir rocht wes uk al her.”

Da sair ik tö Faađer: “Man wat es dit jir?”
Hi swaaret: “En Sārigreft uk fan ualing Tir.”
Diar wiar jit sa klaar en sa düüdelk tö sen.
Di Stair fan ark Jilevsuar fan Jen tö Bigen.

Da ging wat wat förter en fuan jit en Stair
En saag, hur di Foricher fan-t Eekerlön lair.

Dütsk Aurseeting

Di jest Meln fan Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Jer dat di 1695 di nii Meln bi Tinem becht waar, jaav dit ön Weesterlön al lung en Meln. Des Meln stön üp Bunjiswung, nai bi di Süđerstraat fan deling. Fuul weet wü ek aur des Meln, hat es gur möögelk, dat di ön’t 15. Jaarhönert becht waar, üs em uk fan üđer Melner üp Söl‘ sair.

Di jest bikeent Meler wiar Jung Erk Mannes, neemt waar hi ön’t Jaar 1592 en hi lewet techt bi Meln, ön di Brönswai fan deling (alhüwel dit Hüs al lung dialrewen es). Jung Erk Mannes wiar uk Strön- en Sērkspölfööger fan Weesterlön, sa üs al sin Grootfaađer Erk Mannes. Of hi uk al Meler wiar? Möögelk wiar et.

Om 1600 waar di Meln fan di Staat koopet en fan da of ön forpachtet. Di jest Meler aur diar wü da hiir, es Carsten Jensen, diar 1623 üs Meler neemt waar. Hi uunet ön Nuurđerheerk en wiar leeter (sa 1627) uk Meler ön Muasem. Omdat hi 1623 al rocht ual wiar, es’t gur möögelk, dat er al jer Meler wiar.

Eeđer höm wiar sin Seen, Heike Carstens, Meler ön Weesterlön. Hi uunet ön Uasterheerk (Hüs 22 bi Rinken) en wiar noch twesken 1627 en 1666, üs hi stuarev, Meler.

Da waar sin Seen Carsten Heiksen Meler. Uk hi wiar Meler hentö sin Duar 1690. Hi uunet ön Nuurđerheerk (Hüs 3, sawat diar hur deling di Deckerstraße es) en wiar uk Koptain.

Sin Hüs en sin Biruuf āreft da 1690 sin jungst Seen, Mochel Carstens (di Jung) of Jungmochel Carstens. Tö sin Tir, waar di Meln üp Bunjiswung da 1695 uk dialrewen, alhüwel em sair, dat di Meln jit gur inoch wiar. Üs da di nii Meln twesken Tinem en Weesterlön becht waar, wiar diar weđer Mochel Carstens di Meler, diar leeter uk Strön- en Sērkspölfööger fan Weesterlön waar, hentö sin Duar 1709 ön Heef. Diarme jenicht di Histoori fan di ual Meln, en di Tir fan di nii Meln bigent…

Alhüwel wü ek fuul aur des ual Meln weet, es di dach en Diil fan di ual Histoori fan Weesterlön en mut ek auriiten uur!

Dütsk Aurseeting

Wat aur Munkmeesk

Fan Tanno Hüttenrauch

Munkmeesk (of ialer, Munkmērsk) es jen fan di junger Tērper üp Söl‘. Alhüwel Munkmeesk al 1422 üs „Mönchsmarsch“ neemt waar, jaav dit diar fuar en mal lung Tir niin Hüüsing, di nuurđermiist Hüüsing fan Kairem wiar bi Klenterdeel. Töhopsen saag Munkmeesk da noch mal üđers üt, fan dit ual Mērsklön „Munkmērsk“ es jaa nü uk nönt muar aur.

Di bikeent Histoori fan Munkmeesk bigent 1744, üs tau Freemern, di Föring Momme Sönksen fan Wyk en sin Wüf Anna Maria Lorenzen bi Haawen fan deling en Meln en en litj Hüs becht. Lung kür Momme di Bigen fan Munkmeesk en sin Meln ek muar bilewi, omdat hi al 1746 stuarev, ek 2/tau Jaaren eeđer.

Sin Inkiwüf Anna friit höör da me en üđer Freemer, di Meler Niels Jensen Müller fan Rodenäs. Di naist Jaaren fing jat maning Jungen en ja lewet altermaal me aacht Jungen (trii fan höör jest Man en sööwen fan Niels) ön jaar Hüs. Dit jest Jungen wat ön Munkmeesk tö Wārel kām wiar Momke Nielsen, bēren 1747.

1759 waar di Meln da ombecht en gurter maaket. En sa 1767 seet Niels en üđer, gurter, Hüs üp Paner āp. Üs sin Wüf Anna, di jest Wüf fan Munkmeesk, da 1773 stuarev, toog Niels iin ön dit nii Hüs. Sin Stiifseen Lorenz Momsen uunet da ön dit ialer Hüs. Niels stuarev da 1787.

Diareeđer bleev Munkmeesk en lung Tir sa, fuul foranert höm ek. Om 1800 waar kuurt jit en Hüs āpseet, man eeđer en kuurt Tir weđer dialbreeken. Uk 1838 waar er jit en Hüs, üs Kualkbrenerii, becht, man uk sa om 1850 dialbreeken.

Dit trēr Hüs wat da āpseet waar, wiar dit Hüs fan Meinert Boysen Prott fan Weesterlön, diar diar üs Meler aarbert en er me sin Familji lewet. Ditdiarem Hüs waar 1852 āpseet.

Al 7/sööwen Jaaren leeter bigent em, di Haawen bi Munkmeesk muar tö brükin, fuaral leeter uk fuar di Baađigasten. Diardöör wiar Munkmeesk fan er of ön hentö dit Jaar 1927, üs di „Hindenburgdam“ becht waar, di jest Stair, diar di Gasten fan Söl‘ saag en bitrat.

Dütsk Aurseeting

Di Bārigenen üp Söl‘

Fan Hermann Schmidt (eeđer Müllenhoff “Sagen, Märchen und Lieder der Herzogtümer Schleswig…)

Sa üs di Störken üp Fastlön, sa sen di Lörkis en muar jit di Bārigenen üp Söl’ binai helig Fügler. Ja uur oler fangt of skööten. Em helpt jam, jaar Neester tö maakin. Diar uur Hööler, diar me Gangen öner di Grün forbünen sen, fuar jam greewen. En dānen Hööler uur me Suaren tödaket, dat et hiil junk diarön es.

Ark Dai nemt em di Enen jen Ai fan, wan ja bröri wel, let em jam 10 tö 12 Stek, diar ja da ütbröri. Diarom, wan en Barigen ön’t Flöen en Söl’ring raaket, da neket er me Haur en reept sin Frinj tö: “Guddai, Guddai!”

Aur jam des Fügler gaar ek me di Störken fordrai ken, lewi ja fan ualing Tir of me arküđer ön Krich. En di Störken sen hiil fan Söl‘ fordrewen, en hat kumt en hiil enkelt Mol fuar, dat er jens jen jir hen kumt. Man en Neest becht er jir ol’er.

Dütsk Aurseeting
Erstelle deine Website mit WordPress.com
Jetzt starten