Jen ual Leedji fan Söl‘

Fan Tanno Hüttenrauch, eeđer Hermann Schmidt

Diar kām en Skep bi süđer Sir
me trii jung Friiers ön di Floot.
Hoken wiar di förterst?
Dit wiar Peeter Rootgrüün.
Hur seet hi sin Spöören?
Fuar Henerk Jerken’s Düür.
Hoken kām tö Düür?
Mariike salev,
me Krük en Beker ön di jen Hun,
en gul Ringer aur di üđer Hun.
Jü nööricht höm en sin Hingst iin,
dör di Hingst Haawer en Peeter Wiin.
Toonk, Toonk, fuar des gur Dai;
al di Brir en Brirmaaner of Wai
olter Peeter en Mariike aliining!
Jü look höm iin tö Kest
en wil höm oler muar mest!

Dütsk Aurseeting

Stiiner bi Strön

Fan Christian Peter Christiansen (1854-1922), fan Weesterlön

Ik wiar itüüs en ging bi Strön;
Di Senskiin lair aur See en Lön.
Ik ging en taacht en saamelt Stiin;
Ja wiar sa blank, ja wiar sa riin.

Di jen wiar wit, di üđer blö
En green di tr‘ēr, en broket tö;
Di fjaart wiar ruar üs glemen Jöl,
Wat sen di Stiiner dailk üp Söl’!

Dach üs ik di Stiiner nü me mi noom,
Ferging jaar Glimrin alik üs en Droom. –

Üs Bloomen weli, wan-s ufploket sen,
Sa gair’t me Stiiner jaar Skimer tö Jen,
Nemst dü jam me tö en üđer Stair,
Hur oler di Seewinj muar aur jam tair. –

Wan Mensken swügi, da prötji di Stiin;
Wat-s sii, dit skriiv dü ön’t Hart di iin:
“Din Tüs, min Dr‘eeng, auriit dü ek;
Hat es din Glans, hat es din Lek”

Dütsk Aurseeting

Trārā di Post es diar!

Fan Maren Jessen

Ön histoorisk Ᾱpteeknings üt di leest Jaarhönerten ken em ek fuul finj aur di Kontakt fan Söl‘ me dit Fastlön. Di jest Mediilings aur en Forbinjing stami fan Bigen fan’t 17. Jaarhönert. Jer waar twesken Muasemströn en di Wiringhiart en Kraiter-Föribuat iinrocht.

Jest ön di Merel fan’t 18. Jaarhönert waar fan en Post-Föri skrewen, wat twesken Kairem en Emerlef nuuđfuar Huađer fuar. Likwel di Noom Post-Föri jit, waar ek fuul Post transportiaret, aurdat et tö des Tir üp Söl jit niin rocht Poststair jaav. Ön dit Jaar 1755 aurnoom da di „Lönskep“, en Foriining fan di Sölring Gimiindin, didiarem Ᾱpgaav. En Postskriiwer waar ön Kairem önstelt en Förimaaner skul tau Mol di Week di Post tö Huađer bring en Sendings fuar Söl‘ ofhaali. Didiarem Töstant waaret runt/sawat hönert Jaaren bit hentö 1855, üs em di jest Poststair fan di Staat iinrochtet.

Kairem wiar di gurtst Tērp üp Söl en fing en Stair, hur em Breewer ofdö kür. Aurdat di Haawen fan Kairem forsönicht wiar, waar di Post twesken Söl‘ en dit Fastlön fan Munkmeesk tö Huađer-Slüüs me en Siilbuat braacht. Wan dit me Weđer en Weeter ek paset, sen di Förimaaner fan List aur tö Emerlef fēren.

Ön di Wuntertir jaav dit en Isbuat-Forbinjing, fuar’t miist twesken Nösi en Rodenäs ön di Wiringhiart. Me di Isbuaten kür em bluat Breewer, Bleeren en en paar Pakeeten transportiari. Di üđer Pakeet-Sendings waar jen Mol di Week me di Hapag-Damper braacht. Dit slaaget ek langsen en sa kür dit aaft wiis, dat di Pakeet-Post 14 Daagen önerwai wiar. Wan di Isgang ön’t Heef tö stark wiar, maast em di Wai fan List aur Rem en fan diar tö Balem üp Fastlön nem.

Didiarem Faarten wiar langsen en mal gifērelk Önernemen en söner di Omsicht en di Mur en Aarberslest fan di Söl’ring Skepers wiar/her dit ek möögelk wesen. Di leest Isbuatfaart wiar twesken di 15. en di 18. Janiwaari 1923 twesken Nösi en Klangsbel. Di Maaner her diar tau Stünen Pausi en likwel di Winj fan Nuurđen mal tönomen her, her ja jam me fjuur Skeepen en fuul Post üp di Töbeekwai tö Söl‘ maaket.

Di Storem waar en Orkaan en hat bistön di Gifaar, dat’s twesken di Isskotsen iinkniipet en me di Eebstroom ön di Nuuđsee ofdreewen waar. Man di naist Miaren flauet di Storem of en di Skepers kām hiil en sün sa ombi Klok elev me di Post, wat biskaaricht en wiit wiar, bi Nösi ön. Ja her jam ön di Nacht me di Buaten üp en gurt Isskot öner Sjuts fan hoog Isbloken ön Seekerhair bring kür en sa fuan di leest Isbuatfaart dach jit en gur Jen.

Weesterlön her sent 1867 en ain Poststair en di Breewer en Pakeeten waar ön en hoog, güül streken Wain transportiaret, wat ütse skul üs en „Post-Kutsken“, wat fan Töner tö Hamborig köört. Tau Hingster toog didiarem Faartjüch en hoog üp Kutskbok seet stolt di „Postillon“ Michel Matzen en saag me sin suurt Hur me di Kokarde, di lüng Wainrok en en Pitsk rocht forsj üt. Diar waant bluat jit dit „Post-Huurn.“ Achter ön Wain seet en Postamtner en fordiilet di Pakeeten döör en Tralenwining tö di lekelk Liren, wat Post fing.

Fuar dat di Nuurđ-Baan 1908 becht waar, köört jen Mol di Week Hans Erichsen fan Weesterlön me Hingster en Wain „ön di Ᾱpdrach fan di Riks-Post“ tö List. Di Poststair wiar diar ön di „Osthof“ önerbraacht. „Trārā, di Post es diar!“ jit dit jer üp üüs Ailön. Deling haa wü forskelig Mögelkhairen, waker üüs Breewer en Pakeeten tö foen. Söner Trārā.

Dütsk Aurseeting

Faarwel, min Faađerlön

En üđer litjet bikeent Dechting fan Lorenz Christiansen (1816-1900) fan Weesterlön

Faarwel, min Faađerlön,
Faarwel en teenk om mi!
Jit sjocht min Oog din Strön,
Man bal forlast er di.
Got help min Lönslir, jung en ual,
En iiv, dat ja tö di jam hual,
Da wel-t jam noch gur gung! –

Let mi uk lekelk faar
Tö freemer Lönen hen,
En kum ik ön Gifaar,
Da help er mi döörhen.
En föör mi naa Forloop fan Tir
Töbeek tö Faađerlön en Lir,
Diar om ber ik tö Di, Her Got! –

Man skul ik oler muar
Min Faađerlön bitreer,
Da her dit uk niin Nuar,
Ik let er Got fuar reer,
Dat Hi mi tö min Duar min Hart
En uk klaar Kiming tö min Part, –
Sen ik üs-t falt töfreer!

Dütsk Aurseeting

En Ströngang

En litjet bikeent Dechting, fan Lorenz Christiansen (1816-1900), Weesterlön

Ik ging jens me Faađer tö Raantem bi Strön
En traawet sa frügelk fuarof üp di Sön.
En wan ik wat weet wil, da kiirt ik töbeek,
Om Faađer tö fraagin en löp üs en Kreek.

Hi sair mi: “Luk’ jir jens, diar sjochst dit Stair,
Hur Aidem fuar 400 Jaar heer lair.
Diar sen jit di Suaren sa düüdelk tö sen
Fan Suađen āpdiket fan Jen en tö Jen.

Jir sjocht uk jit Stööpen fan Hingster en Kin,
Fan Sjip en fan Lumer en uk jit fan Swin.
Uk sen er jit Spöören fan Mensken tö sen,
Wan wat jit wat förter tö Süđern kum hen.

En jir āp bi Dünem, diar staant jit en Dik,
Sa dailk en sa kant, dat hi heer bal niin Lik.
En al didiar Stumpen fan Stölper ön Sön
Sen fan di ual Hüüsing üp Aidemböör Lön.

En jir üp di Klaibaank sa riin en sa bluat
Es uk jit en Liigning, binai üs en Sluat.
En trinjom bi Kant langs, diar sen en hiili Ker
Müürktaaren, diar-s jü Tir rocht wes uk al her.”

Da sair ik tö Faađer: “Man wat es dit jir?”
Hi swaaret: “En Sārigreft uk fan ualing Tir.”
Diar wiar jit sa klaar en sa düüdelk tö sen.
Di Stair fan ark Jilevsuar fan Jen tö Bigen.

Da ging wat wat förter en fuan jit en Stair
En saag, hur di Foricher fan-t Eekerlön lair.

Dütsk Aurseeting

Di jest Meln fan Weesterlön

Fan Tanno Hüttenrauch

Jer dat di 1695 di nii Meln bi Tinem becht waar, jaav dit ön Weesterlön al lung en Meln. Des Meln stön üp Bunjiswung, nai bi di Süđerstraat fan deling. Fuul weet wü ek aur des Meln, hat es gur möögelk, dat di ön’t 15. Jaarhönert becht waar, üs em uk fan üđer Melner üp Söl‘ sair.

Di jest bikeent Meler wiar Jung Erk Mannes, neemt waar hi ön’t Jaar 1592 en hi lewet techt bi Meln, ön di Brönswai fan deling (alhüwel dit Hüs al lung dialrewen es). Jung Erk Mannes wiar uk Strön- en Sērkspölfööger fan Weesterlön, sa üs al sin Grootfaađer Erk Mannes. Of hi uk al Meler wiar? Möögelk wiar et.

Om 1600 waar di Meln fan di Staat koopet en fan da of ön forpachtet. Di jest Meler aur diar wü da hiir, es Carsten Jensen, diar 1623 üs Meler neemt waar. Hi uunet ön Nuurđerheerk en wiar leeter (sa 1627) uk Meler ön Muasem. Omdat hi 1623 al rocht ual wiar, es’t gur möögelk, dat er al jer Meler wiar.

Eeđer höm wiar sin Seen, Heike Carstens, Meler ön Weesterlön. Hi uunet ön Uasterheerk (Hüs 22 bi Rinken) en wiar noch twesken 1627 en 1666, üs hi stuarev, Meler.

Da waar sin Seen Carsten Heiksen Meler. Uk hi wiar Meler hentö sin Duar 1690. Hi uunet ön Nuurđerheerk (Hüs 3, sawat diar hur deling di Deckerstraße es) en wiar uk Koptain.

Sin Hüs en sin Biruuf āreft da 1690 sin jungst Seen, Mochel Carstens (di Jung) of Jungmochel Carstens. Tö sin Tir, waar di Meln üp Bunjiswung da 1695 uk dialrewen, alhüwel em sair, dat di Meln jit gur inoch wiar. Üs da di nii Meln twesken Tinem en Weesterlön becht waar, wiar diar weđer Mochel Carstens di Meler, diar leeter uk Strön- en Sērkspölfööger fan Weesterlön waar, hentö sin Duar 1709 ön Heef. Diarme jenicht di Histoori fan di ual Meln, en di Tir fan di nii Meln bigent…

Alhüwel wü ek fuul aur des ual Meln weet, es di dach en Diil fan di ual Histoori fan Weesterlön en mut ek auriiten uur!

Dütsk Aurseeting

Wat aur Munkmeesk

Fan Tanno Hüttenrauch

Munkmeesk (of ialer, Munkmērsk) es jen fan di junger Tērper üp Söl‘. Alhüwel Munkmeesk al 1422 üs „Mönchsmarsch“ neemt waar, jaav dit diar fuar en mal lung Tir niin Hüüsing, di nuurđermiist Hüüsing fan Kairem wiar bi Klenterdeel. Töhopsen saag Munkmeesk da noch mal üđers üt, fan dit ual Mērsklön „Munkmērsk“ es jaa nü uk nönt muar aur.

Di bikeent Histoori fan Munkmeesk bigent 1744, üs tau Freemern, di Föring Momme Sönksen fan Wyk en sin Wüf Anna Maria Lorenzen bi Haawen fan deling en Meln en en litj Hüs becht. Lung kür Momme di Bigen fan Munkmeesk en sin Meln ek muar bilewi, omdat hi al 1746 stuarev, ek 2/tau Jaaren eeđer.

Sin Inkiwüf Anna friit höör da me en üđer Freemer, di Meler Niels Jensen Müller fan Rodenäs. Di naist Jaaren fing jat maning Jungen en ja lewet altermaal me aacht Jungen (trii fan höör jest Man en sööwen fan Niels) ön jaar Hüs. Dit jest Jungen wat ön Munkmeesk tö Wārel kām wiar Momke Nielsen, bēren 1747.

1759 waar di Meln da ombecht en gurter maaket. En sa 1767 seet Niels en üđer, gurter, Hüs üp Paner āp. Üs sin Wüf Anna, di jest Wüf fan Munkmeesk, da 1773 stuarev, toog Niels iin ön dit nii Hüs. Sin Stiifseen Lorenz Momsen uunet da ön dit ialer Hüs. Niels stuarev da 1787.

Diareeđer bleev Munkmeesk en lung Tir sa, fuul foranert höm ek. Om 1800 waar kuurt jit en Hüs āpseet, man eeđer en kuurt Tir weđer dialbreeken. Uk 1838 waar er jit en Hüs, üs Kualkbrenerii, becht, man uk sa om 1850 dialbreeken.

Dit trēr Hüs wat da āpseet waar, wiar dit Hüs fan Meinert Boysen Prott fan Weesterlön, diar diar üs Meler aarbert en er me sin Familji lewet. Ditdiarem Hüs waar 1852 āpseet.

Al 7/sööwen Jaaren leeter bigent em, di Haawen bi Munkmeesk muar tö brükin, fuaral leeter uk fuar di Baađigasten. Diardöör wiar Munkmeesk fan er of ön hentö dit Jaar 1927, üs di „Hindenburgdam“ becht waar, di jest Stair, diar di Gasten fan Söl‘ saag en bitrat.

Dütsk Aurseeting

Di Bārigenen üp Söl‘

Fan Hermann Schmidt (eeđer Müllenhoff “Sagen, Märchen und Lieder der Herzogtümer Schleswig…)

Sa üs di Störken üp Fastlön, sa sen di Lörkis en muar jit di Bārigenen üp Söl’ binai helig Fügler. Ja uur oler fangt of skööten. Em helpt jam, jaar Neester tö maakin. Diar uur Hööler, diar me Gangen öner di Grün forbünen sen, fuar jam greewen. En dānen Hööler uur me Suaren tödaket, dat et hiil junk diarön es.

Ark Dai nemt em di Enen jen Ai fan, wan ja bröri wel, let em jam 10 tö 12 Stek, diar ja da ütbröri. Diarom, wan en Barigen ön’t Flöen en Söl’ring raaket, da neket er me Haur en reept sin Frinj tö: “Guddai, Guddai!”

Aur jam des Fügler gaar ek me di Störken fordrai ken, lewi ja fan ualing Tir of me arküđer ön Krich. En di Störken sen hiil fan Söl‘ fordrewen, en hat kumt en hiil enkelt Mol fuar, dat er jens jen jir hen kumt. Man en Neest becht er jir ol’er.

Dütsk Aurseeting

Di jest Dochter fan Söl‘

Fan Maren Jessen

Em brükt noch niin senerlig Fantasii, om jen fuartöstelen, wat fuar’n Piin di Iinuuners fan üüs Ailön bit hentö dit 18. Jaarhönert üthual skul, wan’s en bolnet Ter of en üđer swaar Kraanker forbünen me Wark her. Litj Liiđen en Siirkens waar fan sa neemt Barbiiren en Kirurgen, diar frii praktisiaret, töögen en Paar Jilsteken liiset of tö hiilen forsaacht. Didiarem eeđer medisiinisk Forsöriging ken em bit hentö dit Jaar 1600 töbeekforföligi; bit hentö 1792 es en biachtelk Tal fan Barbiiren en Kirurgen dokumentiaret.

Tö Bigen fan‘t 17. Jaarhönert waar dit sa neemt Medisiinweesen fan Amt üt kontroliaret en em brükt en Dokument üs Legitiimatsjoon. Di jest me Noom bikeent Barbiir fan Söl, Maister Hanß Detlefsen Balbiirer, stelt di Amtner fan Töner di 2. Janiwaari 1600 en „Begnadigungsbrief auf die Freiheit des ersten Verbandes für die Inseln Sylt und Föhr“ (Straafofletingsbreev üp di Friihair fan di jest Forbunt fuar di Ailönen Söl‘ en Föör) üt.

Di Regiaring wiar töjest ek ön di medisiinisk Forsöriging fan’t Ailönfolk interesiaret. Jü wil aur Mesdaaden me Siirhairen, sa üs Sleegeriien, informiaret wiis, om dit me Straafforföliging en „Bruchgeld“ (Breekjil) tö biliien. En Biwiis aur dit, wat didiarem iinseet Saardochters kür, ken em eeđer Birochten aur dit Forsörigin fan di Blesiareten aani. Ön en Protokol fan di Söl’ring Lönfööger ken em lees:
„Anna Margaret Tamen tho Westerland clagedt auer ehre Mann Tam Bleken des wegen, dat he den 14. November 1702 in ehr egen Behüsing ohne jenige Orsaken mit syn Mest gefährlich in ehr linke Brust gestaken und verwundet, dat se sich under de Hand des Arsten Mons Johannes Cruppe tho Keitum geven möten.“

(Ana Margaret Taamen ön Weesterlön klaaget aur höör Man Tam Bleken diarom, dat hi di 14. Nowember/Töökmuun ön höör ain Hüüsing söner jen Grün me sin Knif fērelk iin ön höör left Brest stat en blesiaret heer, dat jü höör öner Hun fan di Dochter Her Johannes Cruppe ön Kairem bi-iiv skul.)


Fan 1691 of ön waar fan’t Amt Töner sa neemt Physiki iinseet, diar üp di Barbiiren en Kirurgen üp Söl pasi skul. Ja skul fuarof eeđer en leenger Biruuf-Erfēring en Proowing oflii, om ön didiarem Amt rööpen tö uuren. Ja wiar fuar di Birik Medisiinpolitsai, di Ofwiar fan Sjucht, di Girichtsmedisiin en dit Aurwaakin fan Apteeken en Baarmooters töstenig. Hoken et höm laisti kür, haalet jen fan didiarem Spetsjalisten fanˋ t Fastlön, wan hi kraank wiar. Di Konsultatsjoon wiar en jüür Saak, senerlig ön di kuul Jaarstir, aurdat’t Hen – en Töbeekkumen tö Söl‘ ek lecht wiar. Di Lir, diar dit ek sa rikelk her, maast üp di Saardochters fan Söl‘ töbeekgrip.

Om didiarem Dochters üp Söl‘ tö hualen — hat kām aaft fuar, dat ja üt wirtsjaftlig Grünen me üp Grönlönfaart ging — fing en Kirurg me di Noom Bauch dit jestlop ön’t Jaar 1727 en jaarelk Töweening üt di Komuuni-Kas, aurdat em dit üs Āpgaav fan di Sölring Gimiindin saag.

En Wunterem 1784/85 brok üp Söl en Epidemii üt, hur fjuurmol safuul Mensken stuarev üs ön daagligs Jaaren. Aurdat dānen, diar Macht ön di Sölring Gimiindin her, fuartmiist Ungst om jaar ain Sünhair her, fraaget ja bi di köninglik deensk Hof om en Dochter me en gur Kwalifikatsjoon.

Sa waar ön’t Jaar 1785 Christian Friedrich Buchholz (1748-1824) fan Friedrichstadt tö Söl‘ rööpen. Hi wiar ön’t Collegio Medicochirurgicum ön Berlin ütbiljt uuren en her achterön ön di proisisk Armee üs „Stabs- Chirurgus“ tiinet. Aurdat hi me 200 Riksdaaler en fjuurmol hooger Gihalt haa wil, üs di Reermaner üt di Kas fan di Lönskep fuar di Kirurgen ütdön her, wiar di Sölring töjest ek töfreer me di hooger Stjüüren, wat’s nü diarfuar bitaali skul. Man sin gur Keenen waar olter öntwiiwelt en hi bihanelt di Kraanken binai 40 Jaaren. Christian Friedrich Buchholz es üp Söl üs di jest Dochter me en Kwalifikatsjoon en en fast Gihual ön di Histoori iingingen.

Dütsk Aurseeting

Aur di Bigen fan „Weesterlön“

Fan Tanno Hüttenrauch

Fuar dat Weesterlön dit jest Lop neemt waar, 1462, uur sair dat Weesterlön jit „Aidem“ jit, en weesterk fan di Tērp fan deling lair. Hat uur sair dat Aidem di jest Nowember/Töökmuun 1436 önerging, en bluat jit di ual Sērk stuun bleev, omdat di üp en hooger Stair stön (sa 300 / trii hönert Meeters weesterfuar fan di Strön fan deling). Jit deling ken em me fuul Lek jit Resten fan Aidem se. Man bleev waaraftig nönt üđers fan Aidem aur?

Weesterlön wiar maning Jaar ön tau Parten diilet, jen Part wiar di Heerken; Nuurđerheerk, Weesterheerk, Süđerheerk en Uasterheerk. Üs jaar Noom al weeget, sen des Diilen ek sa ual, en jer jit „Hiiđlön“ (Heerk of jer Heedk wiar en üđer Uurt fuar litj Hiiđ).

Man di üđer Part fan Weesterlön es ialer, didiarem Part sen di „Jenen“; Uasterjen, Süđerjen en Weesterjen. Man di Jenen fan wat? Maningen teenk, dat ja di Jenen fan Aidem sen. Wan em iin ön ual Skatlisten luket ken em se, dat tö Bispöl ön dit Jaar 1613, di rikst Liren binai altermaal ön di Jenen uunet. Fuaral ön Uasterjen uunet maningen, diar aaft uk fuul Lön her. Uk di Meln fan Weesterlön stön twesken dit 16. Jaarhönert en 1695 nai bi Uasterjen.

Di Archeologii heer diar ön Uasterjen uk maning Saaken fünen, fuul muar üs ön üđer Diilen fan Weesterlön, tö Bispöl di gurt Müntskat fan Weesterlön (fan ombi dit Jaar 1000), diar üüs al weeget, dat diar al en lung Tir Liren uuni. Uk waar en lung Tir fortelt, dat tau Hüüsing diar ön Uasterjen stönen haa, efen fuar en lung Tir di uastermiist Hüüsing fan Weesterlön wiar. Diarfan staant deling jit jen Hüs (Brönswai), wat laider noch bal töhopfalt… Aur det Hüs waar uk sair, dat diar di Pröst fan Aidem fuar som Tir uunet heer, en om 1613 jert dit Hüs di Familji Bunjis (eeđer des Stam waar di ual Wung bitö „Bunjiswung“ neemt).

Bi Kuurt Blööken, Puan Stööwen en bi Dünemer weestelk fan di „Feskerwai“ waar uk ual Stööwner en Resten fan Hüüsing fünen. Dit weeget weđer, dat uk diar jer Hüüsing wiar.

Alhüwel’t ek komplet seeker es hurdeling Weesterlön wukset, ken wü dach sii, dat di ialst Diilen di Jenen sen, en dat dānen mesken jit di Jenen fan Aidem sen. Di Heerken sen noch junger.

Seeker weet em natüürelk nönt, en diarom wel ik seeker jit muar aur di Histoori fan Weesterlön skriiv en luki wat em jit ütfinj ken!

Jir jit en Kaart hur Weesterlön mesken sa ön’t Jaar 1613 utsaag (muar of mener), di Klöören fan di Hüüsing bidüüdi nönt (ken em ignoriari):

Dütsk Aurseeting