Di jest Dochter fan Söl‘

Fan Maren Jessen

Em brükt noch niin senerlig Fantasii, om jen fuartöstelen, wat fuar’n Piin di Iinuuners fan üüs Ailön bit hentö dit 18. Jaarhönert üthual skul, wan’s en bolnet Ter of en üđer swaar Kraanker forbünen me Wark her. Litj Liiđen en Siirkens waar fan sa neemt Barbiiren en Kirurgen, diar frii praktisiaret, töögen en Paar Jilsteken liiset of tö hiilen forsaacht. Didiarem eeđer medisiinisk Forsöriging ken em bit hentö dit Jaar 1600 töbeekforföligi; bit hentö 1792 es en biachtelk Tal fan Barbiiren en Kirurgen dokumentiaret.

Tö Bigen fan‘t 17. Jaarhönert waar dit sa neemt Medisiinweesen fan Amt üt kontroliaret en em brükt en Dokument üs Legitiimatsjoon. Di jest me Noom bikeent Barbiir fan Söl, Maister Hanß Detlefsen Balbiirer, stelt di Amtner fan Töner di 2. Janiwaari 1600 en „Begnadigungsbrief auf die Freiheit des ersten Verbandes für die Inseln Sylt und Föhr“ (Straafofletingsbreev üp di Friihair fan di jest Forbunt fuar di Ailönen Söl‘ en Föör) üt.

Di Regiaring wiar töjest ek ön di medisiinisk Forsöriging fan’t Ailönfolk interesiaret. Jü wil aur Mesdaaden me Siirhairen, sa üs Sleegeriien, informiaret wiis, om dit me Straafforföliging en „Bruchgeld“ (Breekjil) tö biliien. En Biwiis aur dit, wat didiarem iinseet Saardochters kür, ken em eeđer Birochten aur dit Forsörigin fan di Blesiareten aani. Ön en Protokol fan di Söl’ring Lönfööger ken em lees:
„Anna Margaret Tamen tho Westerland clagedt auer ehre Mann Tam Bleken des wegen, dat he den 14. November 1702 in ehr egen Behüsing ohne jenige Orsaken mit syn Mest gefährlich in ehr linke Brust gestaken und verwundet, dat se sich under de Hand des Arsten Mons Johannes Cruppe tho Keitum geven möten.“

(Ana Margaret Taamen ön Weesterlön klaaget aur höör Man Tam Bleken diarom, dat hi di 14. Nowember/Töökmuun ön höör ain Hüüsing söner jen Grün me sin Knif fērelk iin ön höör left Brest stat en blesiaret heer, dat jü höör öner Hun fan di Dochter Her Johannes Cruppe ön Kairem bi-iiv skul.)

Fan 1691 of ön waar fan’t Amt Töner sa neemt Physiki iinseet, diar üp di Barbiiren en Kirurgen üp Söl pasi skul. Ja skul fuarof eeđer en leenger Biruuf-Erfēring en Proowing oflii, om ön didiarem Amt rööpen tö uuren. Ja wiar fuar di Birik Medisiinpolitsai, di Ofwiar fan Sjucht, di Girichtsmedisiin en dit Aurwaakin fan Apteeken en Baarmooters töstenig. Hoken et höm laisti kür, haalet jen fan didiarem Spetsjalisten fanˋ t Fastlön, wan hi kraank wiar. Di Konsultatsjoon wiar en jüür Saak, senerlig ön di kuul Jaarstir, aurdat’t Hen – en Töbeekkumen tö Söl‘ ek lecht wiar. Di Lir, diar dit ek sa rikelk her, maast üp di Saardochters fan Söl‘ töbeekgrip.

Om didiarem Dochters üp Söl‘ tö hualen — hat kām aaft fuar, dat ja üt wirtsjaftlig Grünen me üp Grönlönfaart ging — fing en Kirurg me di Noom Bauch dit jestlop ön’t Jaar 1727 en jaarelk Töweening üt di Komuuni-Kas, aurdat em dit üs Āpgaav fan di Sölring Gimiindin saag.

En Wunterem 1784/85 brok üp Söl en Epidemii üt, hur fjuurmol safuul Mensken stuarev üs ön daagligs Jaaren. Aurdat dānen, diar Macht ön di Sölring Gimiindin her, fuartmiist Ungst om jaar ain Sünhair her, fraaget ja bi di köninglik deensk Hof om en Dochter me en gur Kwalifikatsjoon.

Sa waar ön’t Jaar 1785 Christian Friedrich Buchholz (1748-1824) fan Friedrichstadt tö Söl‘ rööpen. Hi wiar ön’t Collegio Medicochirurgicum ön Berlin ütbiljt uuren en her achterön ön di proisisk Armee üs „Stabs- Chirurgus“ tiinet. Aurdat hi me 200 Riksdaaler en fjuurmol hooger Gihalt haa wil, üs di Reermaner üt di Kas fan di Lönskep fuar di Kirurgen ütdön her, wiar di Sölring töjest ek töfreer me di hooger Stjüüren, wat’s nü diarfuar bitaali skul. Man sin gur Keenen waar olter öntwiiwelt en hi bihanelt di Kraanken binai 40 Jaaren. Christian Friedrich Buchholz es üp Söl üs di jest Dochter me en Kwalifikatsjoon en en fast Gihual ön di Histoori iingingen.

Aur di Bigen fan „Weesterlön“

Fan Tanno Hüttenrauch

Fuar dat Weesterlön dit jest Lop neemt waar, 1462, uur sair dat Weesterlön jit „Aidem“ jit, en weesterk fan di Tērp fan deling lair. Hat uur sair dat Aidem di jest Nowember/Töökmuun 1436 önerging, en bluat jit di ual Sērk stuun bleev, omdat di üp en hooger Stair stön (sa 300 / trii hönert Meeters weesterfuar fan di Strön fan deling). Jit deling ken em me fuul Lek jit Resten fan Aidem se. Man bleev waaraftig nönt üđers fan Aidem aur?

Weesterlön wiar maning Jaar ön tau Parten diilet, jen Part wiar di Heerken; Nuurđerheerk, Weesterheerk, Süđerheerk en Uasterheerk. Üs jaar Noom al weeget, sen des Diilen ek sa ual, en jer jit „Hiiđlön“ (Heerk of jer Heedk wiar en üđer Uurt fuar litj Hiiđ).

Man di üđer Part fan Weesterlön es ialer, didiarem Part sen di „Jenen“; Uasterjen, Süđerjen en Weesterjen. Man di Jenen fan wat? Maningen teenk, dat ja di Jenen fan Aidem sen. Wan em iin ön ual Skatlisten luket ken em se, dat tö Bispöl ön dit Jaar 1613, di rikst Liren binai altermaal ön di Jenen uunet. Fuaral ön Uasterjen uunet maningen, diar aaft uk fuul Lön her. Uk di Meln fan Weesterlön stön twesken dit 16. Jaarhönert en 1695 nai bi Uasterjen.

Di Archeologii heer diar ön Uasterjen uk maning Saaken fünen, fuul muar üs ön üđer Diilen fan Weesterlön, tö Bispöl di gurt Müntskat fan Weesterlön (fan ombi dit Jaar 1000), diar üüs al weeget, dat diar al en lung Tir Liren uuni. Uk waar en lung Tir fortelt, dat tau Hüüsing diar ön Uasterjen stönen haa, efen fuar en lung Tir di uastermiist Hüüsing fan Weesterlön wiar. Diarfan staant deling jit jen Hüs (Brönswai), wat laider noch bal töhopfalt… Aur det Hüs waar uk sair, dat diar di Pröst fan Aidem fuar som Tir uunet heer, en om 1613 jert dit Hüs di Familji Bunjis (eeđer des Stam waar di ual Wung bitö „Bunjiswung“ neemt).

Bi Kuurt Blööken, Puan Stööwen en bi Dünemer weestelk fan di „Feskerwai“ waar uk ual Stööwner en Resten fan Hüüsing fünen. Dit weeget weđer, dat uk diar jer Hüüsing wiar.

Alhüwel’t ek komplet seeker es hurdeling Weesterlön wukset, ken wü dach sii, dat di ialst Diilen di Jenen sen, en dat dānen mesken jit di Jenen fan Aidem sen. Di Heerken sen noch junger.

Seeker weet em natüürelk nönt, en diarom wel ik seeker jit muar aur di Histoori fan Weesterlön skriiv en luki wat em jit ütfinj ken!

Jir jit en Kaart hur Weesterlön mesken sa ön’t Jaar 1613 utsaag (muar of mener), di Klöören fan di Hüüsing bidüüdi nönt (ken em ignoriari):

Di Haawen fan Kairem, wat binai auriiten es

Fan Maren Jessen

Fuaral di Teeknings fan di Ailönkroonist C. P. Hansen (1803-1879) hual di Taachten om di Haawen, wat jer ön Kairem lair, waaken. Man hat jeft uk jit ual Skelter, wat didiarem Kapitel fan di Sölring Histoori bilii, skreft Hermann Schmidt ( 1901-1979) ön sin Āpteeknings.

Fan‘t Klef üt sjocht em deling bluat üp en rüm, döör Laanings āplochtet Klaigrün en em ken höm binai ek fuarstel, dat diar di Haawen fan Kairem wiar. Hat jaav jer al en lüng Steeg bit hentö di Priil fiir büten, om fan diar me Skeepen en Buaten üp See tö faaren. Üs didiarem Önlaag ön‘t Jaar 1820 binai gans fol me Klai wiar, fing tau Önernemers fan Kairem, Jens Boysen en Jens Bleicken, di Forlof fan di Regiaring, en Haawen me Kanaal, Slüüs en Spöölkaamer tö bechen. Di Kosten waar me 1706 Riksdaaler öndön.

Ön ual Familjin-Popiiren fan di Jungensjungen fan Jens Bleicken fuan em Konstruktsjoon-Teeknings fan di Haawen. Ja weeget en lüng Töfaart-Kanaal, diar ön en Spöölkum öner‘t Lön lapt; Didiarem Haawen waar döör en Dik ofdiilet en diar, hur di Kanaal töögen di Dik kām, wiar en fjuur Meeter lüng breer Slüüs me tau Düüren, wat slööten uur kür, wan dit Weeter di hoogst Stant her. Me didiarem Iinrochting kür em di Diipen spööl, wan em bi diip Eeb di fjuurkantig Lüken fan 60 cm, wat ön di Düüren iinbecht wiar, iipenmaaket. Dit Weeter, wat nü döör di Kanaal bruuset, reev sa di Klai me. Di Laanings bisir di Kanaal skul diarfuar sörigi, dat di Klai hinginbleev. Üp di Lönsir fan di Haawen waar en 40 Meeter lüng Bolwerk önlair, hur em di Skeepen bi- en ofleer kür. Di Skeepen fan di „Jeringfangkumpenii“, wat ön‘t Jaar 1826 uk fan Boysen en Bleicken tö Grün lair waar, bleev aur Wunter aaft ön di nii Haawen fan Kairem.

Dit Skepsfulk föört di Skeepen ön di arktisk See, om diar tö feskin en di Fangst ön Tenen tö forpakin en oftöstjüüren. Om didiarem Tenen āptönemen, becht em dit Tenenhüs, wat deling ek muar staant; et waar eeđer di taust Wārelskrich ofbreeken. Dit fuar di Koopfaartskeepen becht Pakhüs ken em lekelkerwiis üs en Tjüünis fan didiarem Tir deling jit bewuneri.

Hat es fortrötelk, dat di Haawenren al ön di Meren fan’t 19. Jaarhönert döör Foranerings ön di Priilen en Luanen langsen muar forsönigt, sadat di Skepsforkiir muar en muar tö Munkmērsk ofwanert. Didiarem Haawen heer al lung en Bidüüding fuar di Föri- en Frachtforkiir tö Huađer en al sent 1755 lair diar uk Postbuaten ön. Eeđer Koptain Andersen fan Leck 1859 diarme bigent, di Haawen fan Munkmērsk üttöwirin en en 100 Meeter lüng Mooli tö bechen, waar di Haawen fan Kairem al tiin Jaar leeter gans döör di Kraft fan Winj en Weeter tönöntmaaket.

Em weet ek muar nau dit Jaar, wan di Haawen fan Kairem slööten waar. Di Laitstiiner fan di ual aurblewen Haawendam forkoopet em 1926 tö di Gimiindi fan List. Ja becht diarme di Hofdik. En litj Slink kür em jit lung ön des Stair se, hur jer di Spöölkum lair. Hat her en gurt Jaavhair üs Baadistair bi di Jungen fan Kairem.

Welkemen bi „Fuar Söl’ring Lir 2.0“

Desjirem Blog skel en Stair bluat fuar üüs Söl’ring Spraak en Aart wiis. Hur wü üp Söl’ring (en me Dütsk Aurseeting) Steken, Düntjis, Staatjis, Aurseetings en maning üđer Saaken muar ütiiv wel. Eeđer di Jen fan „Fuar Söl’ring Lir“ haa wü al oltermaning Jaaren üp Söl‘ en Lerighair, diar wü nü forsjuk en fel wel! Diarfuar skel wü di digitaal Meedien brük sa gur wü ken, en ön di Tökumst en „Klaar Kiming“ se!

Hur aaft wü jir wat publisiari wel es jit ek klaar, en natüürelk es’t beeter wan sa maningen üs möögelk bi des iipen Projekt help. Jaa, üüs Spraak waar aaft auriiten, man ek förter! Altermaal mut wü di jest Stööp dö, om üüs Spraak tö retin.

Diarom wel wü uk en Dütsk Aurseeting bi ark Stek wat wü skriiv tödö, diarme uk dānen diar di Spraak liir wel des Sir jüst diarfuar brük ken!

Twesken di Jaaren 1926 en 1970 jaav dit jit di ual „Fuar Söl’ring Lir“, en diarme wel wü nü eeđer en lung Istir weđer förtermaaki!

Diarom es üüs Spröök uk dit, wat al Hermann Schmidt jer skreev:

Bihual, wat dü heest,

dü weest ek, wat dü weđerfairst!