Di Haawen fan Kairem, wat binai auriiten es

Fan Maren Jessen

Fuaral di Teeknings fan di Ailönkroonist C. P. Hansen (1803-1879) hual di Taachten om di Haawen, wat jer ön Kairem lair, waaken. Man hat jeft uk jit ual Skelter, wat didiarem Kapitel fan di Sölring Histoori bilii, skreft Hermann Schmidt ( 1901-1979) ön sin Āpteeknings.

Fan‘t Klef üt sjocht em deling bluat üp en rüm, döör Laanings āplochtet Klaigrün en em ken höm binai ek fuarstel, dat diar di Haawen fan Kairem wiar. Hat jaav jer al en lüng Steeg bit hentö di Priil fiir büten, om fan diar me Skeepen en Buaten üp See tö faaren. Üs didiarem Önlaag ön‘t Jaar 1820 binai gans fol me Klai wiar, fing tau Önernemers fan Kairem, Jens Boysen en Jens Bleicken, di Forlof fan di Regiaring, en Haawen me Kanaal, Slüüs en Spöölkaamer tö bechen. Di Kosten waar me 1706 Riksdaaler öndön.

Ön ual Familjin-Popiiren fan di Jungensjungen fan Jens Bleicken fuan em Konstruktsjoon-Teeknings fan di Haawen. Ja weeget en lüng Töfaart-Kanaal, diar ön en Spöölkum öner‘t Lön lapt; Didiarem Haawen waar döör en Dik ofdiilet en diar, hur di Kanaal töögen di Dik kām, wiar en fjuur Meeter lüng breer Slüüs me tau Düüren, wat slööten uur kür, wan dit Weeter di hoogst Stant her. Me didiarem Iinrochting kür em di Diipen spööl, wan em bi diip Eeb di fjuurkantig Lüken fan 60 cm, wat ön di Düüren iinbecht wiar, iipenmaaket. Dit Weeter, wat nü döör di Kanaal bruuset, reev sa di Klai me. Di Laanings bisir di Kanaal skul diarfuar sörigi, dat di Klai hinginbleev. Üp di Lönsir fan di Haawen waar en 40 Meeter lüng Bolwerk önlair, hur em di Skeepen bi- en ofleer kür. Di Skeepen fan di „Jeringfangkumpenii“, wat ön‘t Jaar 1826 uk fan Boysen en Bleicken tö Grün lair waar, bleev aur Wunter aaft ön di nii Haawen fan Kairem.

Dit Skepsfulk föört di Skeepen ön di arktisk See, om diar tö feskin en di Fangst ön Tenen tö forpakin en oftöstjüüren. Om didiarem Tenen āptönemen, becht em dit Tenenhüs, wat deling ek muar staant; et waar eeđer di taust Wārelskrich ofbreeken. Dit fuar di Koopfaartskeepen becht Pakhüs ken em lekelkerwiis üs en Tjüünis fan didiarem Tir deling jit bewuneri.

Hat es fortrötelk, dat di Haawenren al ön di Meren fan’t 19. Jaarhönert döör Foranerings ön di Priilen en Luanen langsen muar forsönigt, sadat di Skepsforkiir muar en muar tö Munkmērsk ofwanert. Didiarem Haawen heer al lung en Bidüüding fuar di Föri- en Frachtforkiir tö Huađer en al sent 1755 lair diar uk Postbuaten ön. Eeđer Koptain Andersen fan Leck 1859 diarme bigent, di Haawen fan Munkmērsk üttöwirin en en 100 Meeter lüng Mooli tö bechen, waar di Haawen fan Kairem al tiin Jaar leeter gans döör di Kraft fan Winj en Weeter tönöntmaaket.

Em weet ek muar nau dit Jaar, wan di Haawen fan Kairem slööten waar. Di Laitstiiner fan di ual aurblewen Haawendam forkoopet em 1926 tö di Gimiindi fan List. Ja becht diarme di Hofdik. En litj Slink kür em jit lung ön des Stair se, hur jer di Spöölkum lair. Hat her en gurt Jaavhair üs Baadistair bi di Jungen fan Kairem.

Dütsk Aurseeting

Welkemen bi „Fuar Söl’ring Lir 2.0“

Desjirem Blog skel en Stair bluat fuar üüs Söl’ring Spraak en Aart wiis. Hur wü üp Söl’ring (en me Dütsk Aurseeting) Steken, Düntjis, Staatjis, Aurseetings en maning üđer Saaken muar ütiiv wel. Eeđer di Jen fan „Fuar Söl’ring Lir“ haa wü al oltermaning Jaaren üp Söl‘ en Lerighair, diar wü nü forsjuk en fel wel! Diarfuar skel wü di digitaal Meedien brük sa gur wü ken, en ön di Tökumst en „Klaar Kiming“ se!

Hur aaft wü jir wat publisiari wel es jit ek klaar, en natüürelk es’t beeter wan sa maningen üs möögelk bi des iipen Projekt help. Jaa, üüs Spraak waar aaft auriiten, man ek förter! Altermaal mut wü di jest Stööp dö, om üüs Spraak tö retin.

Diarom wel wü uk en Dütsk Aurseeting bi ark Stek wat wü skriiv tödö, diarme uk dānen diar di Spraak liir wel des Sir jüst diarfuar brük ken!

Twesken di Jaaren 1926 en 1970 jaav dit jit di ual „Fuar Söl’ring Lir“, en diarme wel wü nü eeđer en lung Istir weđer förtermaaki!

Diarom es üüs Spröök uk dit, wat al Hermann Schmidt jer skreev:

Bihual, wat dü heest,

dü weest ek, wat dü weđerfairst!

Dütsk Aurseeting