„Üüs Faađer üp Nuurđfriisk“ Vaterunser auf Nordfriesisch (alle Mundarten)

Aurseet fan Tanno Hüttenrauch

Inselnordfriesisch/Ailönnuurđfriisk

Üüs Faađer (Söl’ring / Sylterfriesisch)
Üüs Faađer ön Hemel
let helicht uur din Noom
let kum din Rik
let ske din Wel
üs ön Hemel, sa uk üp Öört
üüs daagligs Bruar dö üüs deling
en foriiv üüs üüs Skilj
üs uk wü foriiv, diar üüs skiljig sen
en föör üüs ek iin ön Forsjuk
man forliisi üüs fan dit Ārigs
aur din es dit Rik en di Kraft en di Herelkhair ön Eewighair.

Üsens Aatj (Fering-Öömrang / Föhr-Amrumer Friesisch)
Üsens Aatj uun hemel
leet hiligd wurd dan nööm
leet kem din rik
leet skä dan wal
üüs uun hemel, so uk üüb a eerd
üüs doogelk bruad du üs daaling
an ferjiiw üs üsen skilj
üüs uk wi ferjiiw, diar üs uun skilj san
an feer üs ei iin uun a preew
man liase üs frei faan at iarigs
dan din as at rik an a kreeft an a herelkhaid uun iiwighaid.

Ii Foor (Halunder / Helgoländer Friesisch)
Ii Foor uun de Hemel
lat hailid wür diin Neem
lat keem diin Rik
lat geske diin Wel
as uun de Hemel, soo uk iip de Iir
ii dailk Brooad du is dollung
en ferdjiuw is ii Skül
as wi uk din’n ferdjiuw, wat is skülli sen
en feere is ni iin uun Ferseekung
Oawers moake is frai fan deät Büsterkens
dan diin es deät Rik en de Kraf en de Herlihait uun Eewikait.

Festlandnordfriesisch/Fastlönnuurđfriisk

Üüsen Tääte (Freesk / Wiedingharder Friesisch)
Üüsen tääte oon e hämel
läit hälid worde dän noome
läit käme din rik
läit skäie dän wäle
äs oon e hämel, sü uk ääw e örd
üüs däilik bruuid dau üs dääling
än fergjiuw üs üüs skil
äs wü uk dä fergjiuwe, wat üs sküli sän
än föör üs ai oon ferseeking
oors liis üs fri fuon dat eeri.
dä din äs et rik än e kraft än et härlikhäid oon eewihäid.

Üüsen Taatje (Frasch / Mooringer-Bökingharder Friesisch)
Üüsen Taatje önj e hamel
lätj hilid wårde dan noome
lätj kaame din rik
lätj schiinj dan wale
as önj e hamel, sü uk aw e jard
üüs däilik brüüdj dou üs diling
än ferjew üs üüs schälj
as we uk da ferjeewe, wat üs schäli san
Än fäär üs ai önj fersäking
Ouers liis üs fri foon dåt ärj
Dan din as et rik än e kreeft än e härlikhäid önj eewihäid.

Üüre Tääte (Fräisch / Karrharder Friesisch)
Üüre tääte önj e hämel
läitj hålid warde dan noome
läitj kaame din rik
läitj schee’e dan wale
äs önj e hämel sö ok ååw e iarde
üüs däik brüdj duu üs däling
än ferjeew üs üüs schäil
äs we ok dä ferjeewe, wat üs schäili sän
än fäir üs äi önj fersäiking
oors liir üs fri foon dat äirch
dän din äs et rik än e kraft än e härlihäid önj eewihäid.

Öösen Fooje (Freesch / Nordergoesharder-Holmer Friesisch)
Öösen Fooje oun e hemel
läit hilid waare dan noome
läit kååme din rik
läit schäin dan wale
as oun e hemel, sü uk åw e eerde
öös doik bruud duun öös däling
än ferjeew öös öös schäil
as wi uk dä ferjeewe wat öös schäili sän
Än feer öös äi oun fersäiking
oors liis öös fri foon dat hiin
dän din äs et rik, än e kraft, än e härlikhaid oun eewihaid.

Üüsen Fååje (Fräisch / Nordergoesharder-Horner Friesisch)
Üüsen Fååje oun e hemel
läit hilid waare dan noome
läit kaame din rik
läit schäin dan wale
as oun e hemel, sü uk aw e eerde
üüs daik bruud duun üüs däling
än ferjeew üüs üüs schäil
as wi uk dä ferjeewe, wat üüs schäili sän
än fäär üüs äi oun fersäiking
års liis üüs fri fun dat hiin
dän din äs et rik, än e kraft, än e härlihaid oun eewihaid

Üüsen Ate (Freesch / Mittelgoesharder-Drelsdorfer Friesisch)
Üüsen Ate oon e hemel
leet halid war dan nååme
leet kääm din rik
leet schiin dan wal
as oon e hemel, so uk ä e eerd
üüs daik bruud duun üs däling
än ferjääf üs üüs schül
as wii uk dä ferjääf, wat üs schüli sän
än föör üs ää oon ferseeking
oors liis üs fräi fon dat äärch
dän din is et rik än e mååcht än e härlihäid oon eewihäid.

Üsen Fååðer (Freesch / Südergoesharder Friesisch)
Üsen Fååðer öön di hämel
leet hiligd waare dan noome
leet kame din rik
leet schiin dan wale
as öön di hämel, so ok a dü eerde
üs deeglig bruad düün üs däling
un ferjeew üs üs schül
as wi ok dü ferjeew, wat üs scheeli sän
un feer üs äi öön ferseeking
Ååwer lias üs fräi fon dat eerig
dän din äs dat rik un di macht un dü härlikhaid öön eewighaid.

Usen Baabe (Freesk / Halligfriesisch)
Usen baabe öön di hämel
leet hilid warde daan noome
leet kame din rik
leet skee’e daan wale
us öön di hämel su ok uwe ju iarde
us däächlik bruad düün us däling
än ferjeew us us skul
us wii ok dä ferjeewe, wat us skuli sän
än feer us ee öön ferseeking
man lias us fri foon dat eeri
dän din äs dat rik, än ju kraft, än ju härlikhait öön eewihait.

Historische & Andere Formen / Histoorisk & Üđer Fuaremer

Söl’ring von JP Hansen, poetisch
Üüs Hemels Faađer let
Din Noom bi üüs uur helig
Tö üüs let kum din Rik
Din Wel let üüs dö welig
Skeenk üüs üüs daagligs Bruar
Foriiv üüs al üüs Sen
Ek ön Forsjuk üüs föör
Help tö en seelig Jen

Söl’ring aus Peter Michael Clemens‘ Bibelübersetzung (zuerst Lukas, dann Matthäus):
Üüs Faađer ön Hemel!
Din Noom wiis üüs helig.
Din Rik kum tö üüs.
Din Wel ske üp des Öört, aliküs ön Hemel.
Dö üüs altert üüs daagligs Bruar.
En foriiv üüs üüs Sen.
Aur wü foriiv uk al dānen, diar üüs skiljig sen.
En föör üüs ek ön Forsjuk, Man maaki üüs frii fan al dit Ārigs.

Üüs Faađer ön Hemel!
Din Noom skel üüs helig wiis.
Din Rik kum tö üüs.
Din Wel ske jir üp Wārel, aliküs ön Hemel.
Üüs daagligs Bruar dö üüs deling.
En foriiv üüs üüs Skilj
Aliküs wü töiiv üüs Skiljigers
Lait üüs ek ön Forsjuk,
man forliisi üüs fan dit Ārigs.
Aur dit Rik es din, en di Kraft en di Herelkhair ön Eewighair.

Halligfriesisch (18tes Jahrhundert, Lorenz Lorenzen):
Öhsen Baabe! die Dö beest öhne Hemmel.
Halligt waarde dann Nohme,
Thokamme dinn Kenning-Rick,
Dann Walle schien öfh dä Eerde,
allik ös öhn dä Hemmel,
Dühn ös delling, ös daaglicks Bruud,
en verjeef ös öse Schöll,
allik ös wie verjeefe öse Scheelners,
en feehr ös eech hanninn ön Verseeking,
men help ös vohnt Eävel en Eerg,
dirram datt dat Kenningrick dinn is, en dä Krafft en dä Huchheit ön Iwigheit. Amen.

Strandfriesisch, heute ausgestorben (16tes Jahrhundert):
Üese Väder, dier dü best uhn Hemmel.
Hilligett wurd dan Nöhme.
Dinn Rick kemme.
Dann Walle Scheh üb ärd üeß uhn Hemmel.
Üß dayck bruad jihf üß daeling.
Än Vörjyff üß üeß Schyld
yß wy üeß Schyldnars vörjihv.
Än fähr üß egk uhn Vörschjücking.
Sander Verliase üß Vahnt böß.

Ostfering / Ostföhrer Friesisch (16tes Jahrhundert):
Üesen Vaer, dy dü best önem Hemmel.
Gehalliget ward dan Nahm.
Dinn Rick kamme.
Dan walle geschee
yß öen Hemmel also uck aef ehrden.
Üeß deyck bruad jehf üß delling.
Enn Verjehf üß üeß Schüll,
iß wy verjehve üese Schülleniars.
Enn feer üß ech öen Verseeckunge,
Sünner erliase üß vahnn Ävell.